Õpe

ELUKUTSE ÕPE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS LABORKOMPLEKS MEEDIAKAJASTUSED GALERII TÖÖTAJAD
  Õpikeskkond        
  Bakalaureuseõpe        
  Magistriõpe        
  Doktoriõpe        
  Üliõpilastööde juhend        
  Vilistlasele        

Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetoolis toimub õpe kolmel tasemel:

  • bakalaureuseõpe, toiduainete tehnoloogia;
  • magistriõpe vana õppekava (liha- ja piimatehnoloogia) ning aastast 2018 käivitatud uus, sessioonõppe vormis läbiviidav õppekava, mis võimaldab lisaks liha- ja piimatehnoloogia erialadele ka pagari- ja kondiitritoodete ning jookide tehnoloogia valdkonnale spetsialiseerumist; 
  • toiduteaduse doktoriõpe.

Bakalaureuseõppe lõpetanu omandab toiduainete tehnoloogia alase üldkompetentsi. Toiduainete tehnoloogia bakalaureuseõppe läbinud saavad jätkata magistriõpinguid Eesti Maaülikooli juures või siirduda magistriõppesse toiduainete tehnoloogia erialadele teiste kõrgkoolide magistriastmesse.

 

Õppekavad on koostatud põhimõttel, et tarbija lauale jõuavad toiduained läbi tervikliku toidu tooteahela (vt skeem), kuid põhirõhk on toorme töötlemisel toiduaineteks. See on eriti oluline, sest põllumajanduslikule, kalanduslikule ja looduslikule toormele antakse just töötlemise kaudu lisaväärtus, mis sageli ületab kordades toorme maksumuse. Samas ei tohi unustada, et kvaliteetsete toiduainete tootmiseks vajatakse kõrgväärtuslikku tooret. Samuti käsitletakse toiduahela lõpposi: kaubandust ja tarbijat.


Toidu tooteahela skeem

Tervikliku toidu tooteahela käsitlemine on oluline ka erimärgistusega toodete valmistamisel, nagu seda on näiteks üha enam populaarsust võitvad mahetooted. Üliõpilastel on võimalus nende loomisel aktiivselt osaleda mitmesuguste projektide kaudu.

Toiduainete tehnoloogia eriala omandanutel on suur vastutus kogu Eesti elanikkonna ees. Kui tooted on head, pööratakse nende loojale rohkesti tähelepanu, kui halvad, siis tuleb olla valmis karmiks kriitikaks. Võib liialdamata öelda, et selle erialal tehtule annab hinnangu kogu rahvas.