Toiduhügieeni osakond

Toiduhügieeni osakond
Kreutzwaldi 56/3
Tartu, 51014
Tel. +372 731 3433
Fax. +372 731 3432
   

Tingituna faktist, et toiduhügieeni puhul on tegemist väga laia valdkonnaga on toiduhügieeni mõistet võimalik lahti kirjutada mitmel erineval moel, alljärgnevalt esitan kahte kirjanduses enam levinud selgitust:

  1. toiduhügieen hõlmab kõiki rakendatavaid meetmeid toidu ohutuse ja tarvitamiskõlblikkuse tagamiseks toidu tootmise, töötlemise, valmistamise, pakendamise, ladustamise, veo, turustamise, käsitsemise ja tarbijale müümise või muul viisil üleandmise etapis (Põllumajandusministeerium).
  2. toiduhügieen on kõik vajalikud tingimused ja abinõud ohutu, tervisliku, inimtoiduks kõlbliku toote valmistamiseks, säilitamiseks, turustamiseks ja tarbimiseks (Toiduhügieen ja –ohutus, 2004)

Lihtsustades kahte eeltoodut võib öelda, et toiduhügieen on toimingute kogum toidu ohutuse ja hügieeninõuetekohasuse tagamiseks.

Ohutute ja tervislike toiduainete tootmine on viimaste aastate jooksul saanud võtmeteemaks kõikides EL liikmesriikides. Laienenud Euroopa toiduohutuse poliitika põhimõtteks on garanteerida tarbijale ohutu ja tervislik toit kogu toiduahela jooksul – farmist lauale. Tänapäeva toit ei tohi sisaldada ainult organismi elutegevuseks hädavajalikke n.ö. toitvaid aineid, vaid ka komponente, mis peavad kaitsma sööjat tõsiste krooniliste haiguste nagu südame-veresoonkonna haigused, vähktõbi, rasvumine jne. eest ning parandama üldist elukvaliteeti.
Viimasel aastakümnel ongi toiduteaduses ülikiirelt arenema hakanud suund, mis tegeleb funktsionaallisandite väljaselgitamisega, allikate otsimisega nende saamiseks, funktsionaallisandite ja tavatoidu komponentide vastasmõjude uurimisega ning funktsionaallisandite füsioloogilise toime mehhanismide väljaselgitamisega.
Lisaks eeltoodule on toiduhügieeni struktuuriüksuse väga oluliseks uurimisvaldkonnaks zoonootilised haigusetekitajad erinevat liiki toidutoormes, tootmiskeskkonnas ja toidus. Mikroobide arvukus tootes

Toiduhügieeni osakond

Toiduhügieeni osakond

Voldik PDF formaadis

sõltub keskkonnast, kust toidutoore on saadud, mikroobide arvukusest toidutoormes, sanitaarsetest tingimustest toidu tööstuslikul töötlemisel ja valmistoodangu pakendamisel ning valmistoote säilitamise tingimustest.

Toiduhügieeni osakonna toidupatogeenidega seonduv teadustöö suunab põhitähelepanu Eestis ja ka Euroopa Liidus tervikuna olulisematele zoonootilistele toidupatogeenidele nagu Campylobacter spp., Listeria monocytogenes, Yersinia enterocolitica jt. Veterinaarse rahvatervishoiuga seonduvad toiduohutuse teadusuuringute laboratoorsed katsed teostatakse Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni üksuse laborites, kus põhiaparatuur on olemas ning teadusmeeskond omab katsete edukaks teostamiseks eelnevaid töökogemusi nii tunnustatud välis- kui Eesti laboratooriumides (Helsingi Ülikool, Berliini Vabaülikool, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, Tervisekaitse Tartu labor jt.). Toidupatogeenide uurimiseks rakendatakse nii konventsionaalseid kui molekulaarbioloogilisi labormeetodeid, mida vajadusel optimeeritakse.

Järgnevalt on loetletud EMÜ toiduhügieeni valdkonna teadustöö põhiteemad:

  1. Patogeensete mikroorganismide uuringud toiduahelas ja nendega seonduvate ohtude vähendamise võimalused;
  2. Toiduainete keemilise ja mikrobioloogilise koostise uuringud;
  3. Tervislike funktsionaalsete ühendite kasutamine toiduainete kvaliteedi parandamise eesmärgil (taimsed antioksüdandid, probiootilised bakterid).

Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonnal on olemas heal tasemel rahvusvaheline koostöö, multidistsiplinaarsed uurimisrühmad, tasemel teadusaparatuur. Toiduhügieeni akadeemiline üksus asub aadressil Kreutzwaldi 58A, Tartu linn.