Arengukava


Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi arengukava 2018–2025

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut (EMÜ VLI) vastutab veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse, vesiviljeluse ning toiduainete tehnoloogia valdkondades teadus-, arendus- ja õppetöö eest.

Instituudi õppekavad on rahvusvaheliselt akrediteeritud, sh veterinaarmeditsiini õppekava Euroopa Veterinaarõppeasutuste Assotsiatsiooni (EAEVE) poolt, ning vastavad kaasaja nõuetele ja mitmekesise tööturu vajadustele. Instituudi õppetoolide ja töörühmade uurimistöö erinevates valdkondades katab sisuliselt kogu ahela „farmist toidulauale”.

VLI asub Maaülikooli linnakus. Instituudi peahoone Zoomeedikum on viimase kümne aasta jooksul suures osas renoveeritud; kaasajastatud on uurimis- ja õppetööks vajalik taristu ning loomakliinik.

Avatud on ingliskeelne õpe veterinaarmeditsiini erialal. Suurenenud on välisüliõpilaste, õppejõudude ja -teadurite ning külalisüliõpilaste arv. Toidutehnoloogia ja loomakasvatuse magistriõppekaval on päevase õppevormi kõrval avatud sessioonõpe.

2017. aastal moodustati instituutides õppetoolidel põhinev struktuur. Iga õppetool seisab hea õppetooliga samanimelise vastutusvaldkonna arengu eest.

Instituudi õppetoolid:

  • veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini õppetool,
  • kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool,
  • toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool,
  • toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool,
  • tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool,
  • söötmisteaduse õppetool,
  • vesiviljeluse õppetool.

Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetooli koosseisu kuuluvad Eesti Maaülikooli Loomakliinik ja Maaülikooli Apteek. Õppe- ja teadustöö baasina on loomakasvatuse ja veterinaarmeditsiini erialade kasutuses Eerika Farm OÜ hallatav veisefarm Märjal.

Perioodil 2018–2025 pööratakse rohkem tähelepanu instituudi liikmeskonna arengu igakülgsele toetamisele ning koostöö süvendamisele ülikoolis, sealhulgas tagatakse akadeemiline järelkasv kõikides instituudi vastutusvaldkondades ning arendatakse ja renoveeritakse taristut.

Taristu arendamise prioriteedid on:

  • viia lõpule Zoomeedikumi renoveerimine, arvestades tänapäevaseid bioohutuse ja töökeskkonna nõudeid;
  • kaasajastada toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia, toiduhügieeni ning vesiviljeluse valdkondade teadus- ja õppetöös kasutatav taristu;
  • hajali asetsevad instituudi õppetoolid (söötmisteaduse õppetool, tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool) koondada.

Instituut tagab oma vastutusvaldkondade jätkusuutliku arengu, tehes selleks koostööd teiste teadus- ja arendusasutustega, valmistades ette interdistsiplinaarseid projektitaotlusi ning arendades õppe- ja teadustööks vajalikku taristut.


LISA 1

SWOT analüüs

1. Tugevused

Veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse, toiduteaduse ja vesiviljeluse valdkondade integreeritus.

2. Nõrkused

2.1. Konkurentsivõimelise ja rahvusvahelise teadustöö kogemusega akadeemilise personali vähesus ja ebaühtlane jaotumine valdkonniti.

2.2. Kaasaegse töö- ja õpikeskkonna puudumine mõnedes õppehoonetes (õppelaborid, töötajate puhkeruumid, söögikoht, tänapäevased riietusruumid üliõpilastele, kohati töötervishoiunõuetele mittevastav sisekliima tööruumides).

2.3. Õppekavade nõrk turundus.

3. Võimalused

3.1. Euroopa Liidu teadus-arendustegevuse prioriteedid sobivad instituudi profiiliga.

3.2. Rahvusvaheliste koostööpartnerite, haridus- ja arendustegevuse turu ja finantseerimisvõimaluste olemasolu.

3.3. Euroopa tööjõuturul on ingliskeelse veterinaarmeditsiiniõppe järele nõudlus.

3.4. Avaliku ja erasektori nõudluse suurenemine teaduspõhise teabe järele.

3.5. Ühiskonna stabiilsus ning turvaline ja roheline elukeskkond.

4. Ohud

4.1. Riiklik teadus- ja kõrghariduspoliitika ei soosi erasektori ressursside suuremat kaasatust.

4.2. Teadus- ja arendustegevuse riigipoolne alafinantseeritus ja projektipõhisus.

4.3. Õppetegevus, sh veterinaarmeditsiini kliiniline õpe on riiklikult alafinantseeritud.

4.4. EAEVE kvaliteedinõuetega mittearvestamine ülikooli eelarve koostamisel.

4.5. Õppimisealise rahvastiku madalseisu mõju struktuursetele muutustele kõrghariduses, sh õppekavadele kandideerijate arvu vähenemine.

4.6. Maaelu ja põllumajanduse vähenev atraktiivsus ühiskonnas.

4.7. Ülikooli keskpärane maine.