Arengukava

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi arengukava 2007-2015

1. Sissejuhatus

Eesti Maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut (VL) on ainus vetrinaarmeditsiini, loomakasvatuse ja toiduteaduse valdkonna akadeemilist õpet ja teadutööd integreeriv keskus Eestis. VL-i õppetöö, arendustegevuse ja täiendkoolituse alus on teadustöö.

Õpetatavad erialad hõlmavad täielikult põllumajandus- ja lemmikloomade tervise ja heaolu ning loomakasvatussaaduste tootmise ja töötlemise üldtunnustatud tootmisahela “farmist toidulauale” erinevaid aspekte. Seeläbi mõjutab instituudi õppe-, teadus- ja arendustegevus otseselt loomade ja inimeste tervist ning Eestimaa elanike toidu kvaliteeti ja ohutust.

EMÜ VL juhindub oma tegevuses instituudi nõukogus vastu võetud ja EMÜ nõukogus kinnitatud arengukavast. Selle väljatöötamise aluseks on Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2015.

2. Lühiülevaade EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi ajaloost

Veterinaariaalast haridust on Tartus antud alates 1848. aastast, mil asutati Tartu Veterinaarkool. Aastatel 1873–1918 kandis kool nime Tartu Veterinaariainstituut. 1919. aastal avati Tartu Veterinaariainstituudi baasil Tartu Ülikooli (TÜ) loomaarstiteaduskond, kus õppetöö toimus esmakordselt eesti keeles. Samal aastal hakati Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas andma ka eestikeelset loomakasvatuslikku kõrgharidust. Kõrgharidusega piimandusspetsialistide koolitus Eestis algas TÜ põllumajandusteaduskonnas 1930. aastal, lihandusspetsialistide koolitus aga loomaarstiteaduskonnas 1937. aastal. 1947. aastal asutati Teaduste Akadeemia koosseisus rakendusliku loomakasvatusteadusega tegelev Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut (ELVI). 1951. aastal loodi Tartu Ülikooli põllumajandus-, metsandus- ja loomaarstiteaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA), milles olid ka zootehnika- ja veterinaariateaduskond. 1960. aastast on EPA veterinaariateaduskonna koosseisus liha- ja piimasaaduste tehnoloogia osakond. Eesti Põllumajandusülikooli loomakasvatusteaduskonna ning Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi ühinemisel 1994 loodi EPMÜ teadus- ja arendusasutus loomakasvatusinstituut. ELVI veterinaaria ja sigimisbioloogia osakonnnad ühinesid tollase EPMÜ veterinaariateaduskonnaga, mis 1998. aastal nimetati ümber loomaarstiteaduskonnaks. 2005. aastal ühinesid EPMÜ loomaarstiteaduskond ja loomakasvatusinstituut ning Eesti Agrobiokeskus EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudiks.

3. Praegune olukord

Instituudi koosseisu kuuluvad kalakasvatuse, loomageneetika ja tõuaretuse, looma tervise ja keskkonna, morfoloogia, nakkushaiguste, teraapia, toiduteaduse ja -hügieeni, sigimisbioloogia ning söötmise osakond. Teraapia osakonna koosseisu kuulub loomakliinik, nakkushaiguste osakonda mükobakteriooside labor. Instituudi koosseisu kuulub ka EMÜ apteek. Instituudi osakonnad paiknevad kuues eri hoones, mis killustab allüksuste vahelist suhtlemist ning ei toeta ühinemisest loodetud sünergia teket. Praegu puudub tänapäeva nõuetele vastav õppe-katselaut, kuid projekteerimisel on kaasaegne farm Märjal. Lepingulised suhted mitmete põllumajandus- ja tööstusettevõtetega võimaldavad korraldada vajalikul tasemel õppe- ja teadustööd. 2004. aastal valmis Zoomeedikum, kus antakse kaasaegses keskkonnas rahvusvahelistele nõuetele vastavat loomaarstiõpet.

VL-is töötab 2006/2007. õppeaastal 205 inimest, neist 116 on õppejõud ja teadurid. Enamik teadureist on seotud õppetööga kõigis akadeemilistes astmetes. Teaduskraadi omab 90 inimest (77,58% akadeemilisest koosseisust).

Veterinaarmeditsiini õppekava hindas 2004. aastal Euroopa Veterinaarõppeasutuste Assotsiatsiooni (EAEVE) komisjon. Hindamisel leitud puudujääkide tõttu õppekava rakendamisel ei ole loomaarstiõpe VL-is saanud EAEVE täielikku tunnustust. Sellest tulenevalt on ka Eesti kõrghariduse hindamise nõukogu akrediteerinud veterinaarmeditsiini õppekava tingimisi.

EAEVE hindamiskomisjoni poolt tehtud ettepanekud õppekava ja -protsessi arendamiseks on arvesse võetud õppekava ümberkujundamisel. Oluliselt on suurenenud praktilise õppe osakaal nii kliinilise veterinaarmeditsiini kui ka toiduhügieeni valdkonnas. See nõuab õppejõudude arvu suurendamist.

Kalakasvatuse, liha- ja piimatehnoloogia ning loomakasvatuse õppekavade akrediteerimine toimub 2007. aastal.

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadus- ja arendustöö projektide maht ulatus 2006. aastal 18 miljoni kroonini, mis on ligikaudu pool instituudi tuludest. Kolmandiku sellest summast moodustavad põllumajandusministeeriumi poolt rahastatud rakendusuuringud, veerandi sihtfinantseerimine, ligi 15% ETF grandid ja tehnoloogia arenduskeskuse projektide täitmisest laekuvad summad. Üle 80% teadusrahast pärineb Eesti riigi eelarvest.

Rahul ei saa olla välisprojektide 1,5% osakaaluga kogu teadustöö rahalises mahus. Arvestades laialdasi välissidemeid, tuleks aktiivsemalt lülituda koostöövõrgustikesse, mis aitab kaasa edasisele osalemisele rahvusvahelistes uurimisprogrammides.

Teiseks probleemiks on teadustöö ebaühtlane tase erinevates vastutusvaldkondades ja sellest tulenevalt ka erinev rahastatuse tase. Kuigi keskmine teadusraha ühe akadeemilise töötaja kohta moodustas 2006. a ligi 170 000 krooni, on arvukalt õppejõude, kes ei osale üheski teadusprojektis ning seetõttu puudub neil ka raha uurimistööks.

Instituudi veterinaarmeditsiini suuna osakonnad said PHARE projektide kaasabil aastatel 2001–2005 uue teadusaparatuuri. Paraku ei taga see veel head teadustöö taset. Kompetentse personali nappuse tõttu mõnes valdkonnas on osa kaasaegsest aparatuurist alakasutatud.

Kaasajastamist vajab toiduteaduse ja loomakasvatuse suuna teaduslaborite aparatuur. Tänapäevase laborikompleksi rajamine nende valdkondade arendamiseks on instituudi oluline ülesanne.

4. Missioon

EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi missioon on tagada järjepidev ja kvaliteetne kaasaegseid arengutendentse ning ühiskonna vajadusi arvestav akadeemiline haridus ja elukestev täiendõpe ning kõrgetasemeline teadus- ja arendustegevus veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse ning toiduteaduse valdkonnas.

5. Visioon

EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut on rahvusvaheliselt tunnustatud akadeemiline õppe- ja teaduskeskus ning oma vastutusvaldkondades Eesti arengut toetav kompetentsikeskus.

6. Eesmärgid

  1. Kindlustada instituudi õppekavade järjepidev rahvusvaheline tunnustatus.
  2. Integreeruda rahvusvahelisse veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse ja toiduteadusega tegelevate kõrgkoolide ja teaduskeskuste võrku kui Läänemere piirkonna konkurentsivõimeline tunnustatud akadeemilise hariduse ja teaduskeskus.
  3. Tagada kaasaegsel teadusel baseeruva akadeemilise hariduse kaudu lõpetajate konkurentsivõime rahvusvahelisel tööjõuturul.
  4. Tagada õppejõudude ja teadlaste edukaks tööks ja akadeemilise järelkasvu ettevalmistamiseks vajalikud töötingimused ja motivatsioon oskusliku juhtimise, hästi organiseeritud õppe- ja teadustöö süsteemi, finantsvahendite otstarbeka kasutamise ja sisemise konkurentsi abil.
  5. Luua instituudi vastutusvaldkondades töötavatele praktikutele kaasaegsel teadusel põhinev elukestva õppe süsteem.
  6. Korrastada, ühtlustada ja arendada emakeelset erialast oskussõnavara koostöös riiklike institutsioonide ja erialaliitudega.
  7. Populariseerida ja tutvustada järjekindlalt instituudi teadustulemusi, aidata kaasa nende rakendamisele praktikas.

7. Arenguülesanded

7.1. Teadus- ja arendustegevus

  1. Teadustöö planeerimise põhiprintsiibiks on alus- ja rakendusuuringute omavaheline tihe põimumine, mis võimaldab finantsvahendeid taotleda erinevatest allikatest nii kodu- kui ka välismaalt, ning mitmekülgne arendustegevus.
  2. Kasutada valdkondade arendamisvõimalusena senisest rohkem Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse programme.
  3. Pidada esmaoluliseks teadus- ja arendustööks vajaliku aparatuuri soetamist ja ruumide jätkuvat väljaarendamist, tagades raha ja inimeste, infrastruktuuri ja teadusaparatuuri optimaalse kasutamise ning erinevate väikeste uurimisrühmade jõupingutuste koondamise suuremate terviklike probleemide kompleksseks lahendamiseks.
  4. Edukate uurimissuundade edasiarendamise kõrval tuleb leida võimalus osakondade ja instituudi kui terviku säilimise seisukohast oluliste teadussuundade (kliiniline veterinaarmeditsiin, veterinaarmikrobioloogia ja -viroloogia, ravimiarendus, loomade morfoloogia, füsioloogia, piima- ja lihatehnoloogia) arendamiseks.

4.1.   Arvestades rahvusvahelisi arengutendentse ja Eesti vajadusi, pöörata suuremat tähelepanu põllumajandus- ja lemmikloomade tervise, tervisliku ning ohutu toidu, keskkonnameditsiini- ning molekulaarbioloogia-, -geneetika- ja biotehnoloogiaalastele uuringutele.

  1. Arendada senisest intensiivsemat ja efektiivsemat interdistsiplinaarset ja ülikoolidevahelist koostööd.
  2. Aktiivselt kaasata kraadiõppureid ja üliõpilasi uurimisgruppide töösse, kindlustamaks neile vajalikud töökogemused, pädevad uurimistöö planeerimise ja korraldamise alased teadmised ning kvaliteetne juhendamine. Motiveerida kraadiõppureid kui õppejõudude ja teadlaste järelkasvu.
  3. Populariseerida ja tutvustada avalikkusele teadussaavutusi, motiveerida teadustöötajaid ja õppejõude seda tegema.
  4. Luua tihedam side teadlaste ja teadustulemuste vahetute kasutajate vahel ning soodustada lepingulist koostööd teadustulemuste rakendamisel.

7.2. Õppetöö

  1. Õppetöö põhineb kaasaegsel teadusel.
  2. Õpikeskkonna kvaliteedi tõstmine on järjepidev.

2.1.   Arendada välja instituudi infrastruktuur, tagamaks õppejõududele ja üliõpilastele kaasaegsed töö- ja õppetingimused. Kindlustada auditooriumide, seminari- ja praktikumiruumide intensiivne ja ökonoomne kasutamine.
2.2.   Õppekavad peavad olema atraktiivsed, kaasaja vajadustele vastavad, tuleviku vajadusi arvestavad ning akrediteeritud.
2.3.   Õppetöös rakendada kaasaegseid didaktika meetodeid ning kogu olemasolevat tehnilist varustust.
2.4.   Kvaliteedikontrolli süsteem peab kindlustama õppekavade ja õppetöö pideva sisulise analüüsi ning parendamise.
2.5.   Analüüsida võimalusi ja alustada järk-järgult ingliskeelse õppe käivitamist.
2.6.   Käivitada diplomijärgne spetsialistiõppe süsteem loomaarstiõppes.

  1. Õppejõud.

3.1.   Instituudi põhiõppejõudude arv, koosseis ja kvalifikatsioon peavad vastama EAEVE ning Eesti Vabariigi kõrghariduse standarditele.
3.2.   Regulaarselt kaasata õppe- ja teadustegevusse külalisõppejõude kodu- ja välismaalt ning kõrge kvalifikatsiooni ja teadusliku kraadiga praktiseerivaid ning erinevates valdkondades töötavaid erialaspetsialiste.
3.3.   Kaasata instituudi teadurid õppetöösse kõigil kõrgharidusastmetel.
3.4.   Luua motiveerimissüsteem õppejõudude ja teadurite instituudis kinnistamiseks.
3.5.   Rakendada õppejõudude plaanipärast enesetäiendamist, kindlustada õppejõududele vähemalt üks kord viie aasta jooksul õppetööst vaba semester teistes ülikoolides stažeerimiseks.
3.6.   Korraldada õppejõududele regulaarselt täiendkoolitust pedagoogika, psühholoogia, suhtlemise ja vajalike erialaste oskuste valdkonnas.

  1. Doktoriõpe.

4.1.   Doktoriõpe peab tagama instituudi õppejõudude ja teadurite järelkasvu ning kindlustama ühiskonna vajadused doktorikraadiga spetsialistide järele. Oluline on tõsta doktoriõppe kvaliteeti ja tulemuslikkust nii, et 75% doktorantuuri astunuist doktoridissertatsiooni kaitseks. Luua eeldused õpingute nominaalajaga lõpetamiseks.
4.2.   Doktoriõpe rajada rahvusvahelistumisele, mis hõlmab doktorantide mobiilsuse ja välisdoktorantide arvu suurendamise, doktorikursuste korraldamise, koostööprojektide täitmise ja välisjuhendajate kaasamise.

  1. Täiendkoolitus.

5.1.   Instituut peab pakkuma regulaarselt kvaliteetset täiendkoolitust loomaarstidele, loomakasvatus- ja toiduainetööstuse spetsialistidele ning teistele soovijatele.
5.2.   Täiendkoolitus planeeritakse koostöös riigi loomakasvatus-, veterinaar- ja toiduinstitutsioonidega ning erialaliitudega.
5.3.   Aktiivselt kaasata täienduskoolitusse välislektoreid.
5.4.   Rakendada maksimaalselt e-õppe võimalusi.

7.3. Instituut ja ühiskond

  1. Järgida õppe- ja teadustöös säästva ja jätkusuutliku arengu, tervisliku toidu, loomade heaolu ja kaitse ning keskkonnahoiu põhiprintsiipe ja kujundada vastavad hoiakud välja üliõpilastes.
  2. Tihendada koostööd riiklike institutsioonide, erialaliitude, tootjate ning vilistlastega, samuti Eesti ülikoolide, kutseõppe- ja teadusasutustega õppe-, teadus- ja nõuandetegevuse arendamisel.
  3. Osaleda ühiskonnale oluliste probleemide teaduslikus analüüsis ja lahendamises veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse ja toiduteaduse valdkonnas ning reageerida kiirelt ja paindlikult riigi vajadustele üliõpilaste koolitamisel.
  4. Senisest järjekindlamalt käsitleda instituudi tegevusega seonduvat meedias, aidates sellega kaasa loomaarsti, loomakasvataja ja toidutehnoloogi elukutsete väärtustamisele ning teadmuspõhise ühiskonna kujundamisele.

7.4. Rahvusvahelised ja siseriiklikud suhted ja integratsioon

  1. Instituudi jätkusuutliku arengu oluliseks põhimõtteks on avatus, soov teha koostööd nii instituudi- kui ka ülikoolisiseselt, teiste ülikoolidega Eestis, ettevõtetega ja rahvusvaheliste partneritega.
  2. Vajalik on instituudi aktiivne osalus EAEVE töös. Tuleb leida uusi võimalusi ja koostöövorme, et tõhustada oma tegevust ka teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ja struktuurides, et saada Euroopa veterinaarharidussüsteemi tunnustatud osaks.
  3. Tihendada koostööd partnerteaduskondadega Läänemere piirkonnas ning arendada välja ühiseid õppekavasid, mis tagaksid üliõpilastele parima võimaliku hariduse.
  4. Maksimaalselt kasutada teadlaste ja õppejõudude mobiilsusprogramme, et tihendada koostööd välismaiste õppe- ja teadusasutustega.
  5. Luua soodsad tingimused välisüliõpilaste, -teadlaste ja külalisõppejõudude vastuvõtuks ning meie teadlaste ja õppejõudude osalemiseks välismaa tippkeskuste uurimistöös.
  6. Aktiivselt arendada koostööd Eesti ülikoolide ja teadusasutuste, erialaühenduste ja -liitude ning riiklike institutsioonidega.
  7. Arendada suhteid tootjate ja põllumajandusvaldkonnas tegutsevate firmadega nõuande-, koolitus- ja arendustöö lepingute arvu ja mahu suurendamiseks.
  8. Osaleda aktiivselt Tartu ja Eesti teadusruumis teadlastele ühist huvi pakkuvate probleemide lahendamisel ja infrastruktuuri (infosüsteemid, vivaariumid, õppebaasid, ühislaborid jm) väljaarendamisel.
  9. Luua võimalused ingliskeelse õppe rakendamiseks.