Piret Raudsepa väitekirja kaitsmine

Algus kell: 10:00
Lõpp kell: 12:00

https://videosild.emu.ee/b/and-anf-kdy

Piret Raudsepp

10. detsembril kell 10.00 toimub BBB veebiruumis https://videosild.emu.ee/b/and-anf-kdy toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli lektori Piret Raudsepa väitekirja Polyphenolic composition of rhubarb (Rheum Rhaponticum L.) and blackcurrant (Ribes Nigrum L.), antibacterial and free radical scavenging properties of these plants in comparison with some other food plants („Hariliku rabarberi (Rheum Rhaponticum L.) ja musta sõstra (Ribes Nigrum L.) polüfenoolne koostis, nende taimede antibakteriaalse toime ja vabade radikaalide sidumise võime võrdlus mõnede teiste toidutaimedega”) kaitsmine filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks toiduteaduse erialal.

Pireti juhendajad on professor Tõnu Püssa ja vanemteadur Ave Kikas, oponent professor Baoru Yang Turu Ülikoolist Soomest.

 Veebiruum avatakse kell 09.45.

Lähiajal saab dissertatsiooniga tutvuda ka ülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse õppekava doktoritööde kaitsmiskomisjoni nimel kutsun kõiki huvilisi kaitsmisistungil osalema ja dissertandile kaasa elama!

Kaitsmiskomisjoni nimel
Andres Aland
Sekretär


Piret Raudsepp

Väitekiri, 2021

HARILIKU RABARBERI (Rheum rhaponticum L.) JA MUSTA SÕSTRA (Ribes nigrum L.) POLÜFENOOLNE KOOSTIS, NENDE TAIMEDE ANTIBAKTERIAALSE TOIME JA VABADE RADIKAALIDE SIDUMISE VÕIME VÕRDLUS MÕNEDE TEISTE TOIDUTAIMEGA

Lühikokkuvõte

Toiduainete töötlemisel kasutatakse säilimisaja pikendamiseks antibakteriaalseid ja antioksüdantseid ühendeid. Tarbijad on üha enam huvitatud, et need ühendid oleksid nii looduslähedased kui võimalik. Polüfenoolid on näiteks üks väga mitmekesine rühm taimedes leiduvaid ühendeid, mille hulgas on nii antibakteriaalse kui ka antioksüdantse omadusega molekule.

Uurimistöös uuriti musta sõstra marjade ja lehtede ning rabarberi varte ja juurte polüfenoolset koostist vedelikkromatograafia-UV-Vis-detektori ja ioonlõksu tüüpi massidetektori abil ning saadud tulemusi võrreldi teaduskirjanduse andmetega. Samadest taimeosadest valmistatud tõmmiste antibakteriaalset toimet ja vabade radikaalide sidumise võimet (käsitletakse töös ka antioksüdantse toimena) võrreldi kahes eri eksperimendis mõnede teiste toidutaimede toimetega. Eeltoodud taimeosade toimeid võrreldi tomati viljade, hariliku mustika, astelpaju, söödava kuslapuu ja aroonia marjade samade toimetega. Selgus, et suur polüfenoolide sisaldus taimses materjalis ei võimalda veel öelda, kas antud materjal on heade antibakteriaalsete või antioksüdantsete omadustega. Need omadused sõltuvad ilmselt erinevatest polüfenoolidest, aga ka muudest ühenditest, mida leidub eri taimedes erineval hulgal ja koosseisus. Näiteks rabarberi puhul on suure polüfenoolide sisalduse taga antrakinoonid ja stilbeenid, millel on suhteliselt tugevad antibakteriaalsed omadused, aga nõrgad antioksüdantsed omadused. Sinistes ja punastes marjades moodustavad enamiku polüfenoolide koosseisust antotsüaanid, mis on tugevate antioksüdantsete, kuid nõrkade antibakteriaalsete omadustega. Lisaks leidub marjades antioksüdantse toimega C-vitamiini. Erinevaid toidutaimi omavahel kombineerides ja teistele toiduainetele lisades on võimalik saavutada nii antibakteriaalsed kui ka antioksüdantsed omadused, pidades sealjuures silmas ka toiduohutust ja sensoorseid omadusi.

Kuigi ühes töö käigus avaldatud artiklis leiti muuhulgas, et uuritud taimeekstraktid olid uuritud bakteriliikide (B. subtilis, K. rhizophila, L. acidophilus, B. bifidum, L. monocytogenes, E. coli ja C. jejuni) suhtes tugevama AB toimega kui naatriumnitriti vesilahus, siiski ei soovita artikli autorid lihatoodetesse naatriumnitriti lisamist täielikult taimsete lisanditega asendada. Selliste soovituste andmiseks on edaspidi vajalik läbi viia põhjalikumad teadusuuringud, mis arvestaksid eriti Clostridium botulinum’i ja teiste klostriididega seotud ohte. Hetkel Eestis selliseid uuringuid teostada ei saa.

Toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli töörühma hiljutistes uuringutes oleme käesolevas doktoritöös käsitletud taimseid materjale kasutanud ka lihatoodete väärindamisel ning tuvastanud nii antibakteriaalse kui antioksüdantse toime.


Piret Raudsepp

Doctoral thesis, 2021

POLYPHENOLIC COMPOSITION OF RHUBARB (RHEUM RHAPONTICUM L.) AND BLACKCURRANT (RIBES NIGRUM L.), ANTIBACTERIAL AND FREE RADICAL SCAVENGING PROPERTIES OF THESE PLANTS IN COMPARISON WITH SOME OTHER FOOD PLANTS

Abstract

Antibacterial and antioxidative compounds are used in food processing to extend shelf life. Consumers are increasingly demanding these compounds to be as natural as possible. Polyphenols are a very diverse group of compounds found in plants, comprising molecules with both antibacterial and antioxidative properties.

In the present study, the polyphenolic composition of blackcurrant berries and leaves and rhubarb petioles and roots were investigated by means of liquid chromatography-UV-Vis detector, coupled with ion trap mass detector and comparing the obtained results with scientific literature data. The antibacterial activity and free radical scavenging ability (considered as an antioxidative activity) of extracts made from the same plant parts were compared with the effects of different food plants in two different experiments. Comparison included tomato fruits, bilberry, sea buckthorn, blue honeysuckle and chokeberry berries. It was found that the high content of polyphenols in the plant material does not yet make it possible to say whether the material has good antibacterial or antioxidant properties. These properties seem to depend on different polyphenolic and other compounds. For example, in rhubarb the high levels of polyphenols are due to anthraquinones and stilbenes, which are known to have relatively strong antibacterial properties but weak antioxidative properties. In the blue and red berries, most of the polyphenols are composed of anthocyanins, which have strong antioxidative but weak antibacterial properties. In addition, berries contain vitamin C, which also has an antioxidative effect. By combining different food plants and adding them to other foods, it is possible to achieve both antibacterial and antioxidative properties, while keeping in mind the food safety and sensory properties of the food.

Among other results, it was found, that the tested plant extracts (in paper III) had stronger AB effect against B. subtilis, K. rhizophila, L. acidophilus, B. bifidum, L. monocytogenes, E. coli and C. jejuni than sodium nitrite solutions, nevertheless, none of the authors recommends substituting sodium nitrite in the processed meat products entirely with plant materials. Many more studies are needed before such recommendations can be made, especially taking into account hazards, related to bacterial species like Clostridium botulinum and other Clostridia. At the moment, such studies can not be conducted in Estonia.

In the later works of our research group, we have used many of the above mentioned plant materials in meat products and achieved both antibacterial and antioxidative activities.