Eksamiküsimused

SISSEASTUMISEKSAMI KÜSIMUSED LOOMAKASVATUSE ERIALAL

LOOMAGENEETIKA

1. Geneetilise informatsiooni põhiülekanded valgusünteesil (replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Geneetilise info edasiandmine mitoosi ja meioosi teel.
2. Sugukromosoomid ja soo määramine. Soo määramise tüübid, XX-XY, XX-XO, ZZ-ZW, ZZ-ZO- süsteem. Suguliiteline pärilikkus.
3. Tunnuse muutlikkus. Mittepäriliku ja päriliku muutlikkuse vormid.
4. Geenide koostoime. Komplementaarsus. Epistaas. Duplikaatsus. Polümeersus. Modifikaatorgeenid. Pleiotroopsus
5. Genotüüp ja keskkond. Reaktsiooninorm. Morfoosid. Fenokoopiad. Genotüübi ja keskkonna interaktsioon.
6. Genotüübi- ja geenisagedus. Hardy-Weinbergi seadus.
7. Suguluskoefitsient. Inbriiding ja autbriiding.
8. Fenotüübilise dispersiooni komponendid. Tunnuste päritavus.
Õppematerjalid: Loomageneetika I ja Loomageneetika II (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 7313 451, Eda Aitsen, eda.aitsen@emu.ee, tel. 731 3890)

ARETUSÕPETUS

1. Eri tootmistüübile omane kehaehitus.
2. Kasvu ja arengu seaduspärasused.
3. Aretusväärtus ja hindamise põhimõtted.
4. Valiku mõiste, valiku vormid ja tüübid.
5. Valikuedu prognoosimine.
6. Homogeenne ja heterogeenne paaridevalik.
7. Puhasaretus ja sugulusaretus.
8. Ristamine ja hübridiseerimine.
9. Embrüosiirdamise ja kunstliku seemenduse aretuslik hinnang.
10. Tõu mõiste ja kujunemine.
11. Loomageneetiliste ressursside säilitamine.
Õppematerjalid: Aretus (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 7313 451, Eda Aitsen, Eda Aitsen, eda.aitsen@emu.ee, tel. 731 3890)

SÖÖTMISÕPETUSE JA TOITUMISFÜSIOLOOGIAD

1 Toitefaktorid (lk. 41…60).
2. Söödad kui toitefaktorite kandjad (lk. 71..98).
3. Toitefaktorite sisaldus söötades (lk. 110…123).
4. Energia arvestuskategooriad (lk. 105…197).
5. Söötade seeduvus ja seda mõjutavad tegurid (lk.134…145).
6. Süsivesikute seede lihtmaolistel loomadel (lk. 151…153).
7. Süsivesikute seede mäletsejalistel loomadel (lk. 168…170).
8. Proteiini seede lihtmaolistel loomadel (lk. 146…150).
9. Proteiini seede mäletsejalistel loomadel (lk. 163…167).
10. Rasvade seede mäletsejalistel ja lihtmaolistel loomadel (lk. 150…151; 167…168).
11. Söötade toiteväärtuse hindamine (lk. 233…258).
12. Söötmisnormid ja normeeritud söötmine (lk. 259…266).
13. Söömus ja seda mõjutavad tegurid (lk. 269…270).
Õppematerjal: Ü.Oll Söötmisõpetus I (1994)

VEISEKASVATUS

1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veiste ulukeellased.
2. Veisetõugude klassifikatsioon. Eesti holstein ja eesti punane veistõug. Veiste aretustehnika. (suguküpsus, ind, tiinestamine, poegimine).
3. Karja struktuur ja taastootmine.
4. Veiste praktiline valik.
5. Udara ehitus, piima teke ja väljutamine.
6. Lehmade piimajõudlust ja seda mõjutavad tegurid.
7. Veiste märgistamine ja nudistamine.
8. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus.
9. Veiste lihajõudlus ja seda mõjutavad tegurid.
10. Piima kvaliteedinäitajad.
11. Lüpsitehnoloogia alused. Lehmade lüpsmine.
12. Veiselauda mikrokliima ja tervishoid.
13. Veiste pidamine.
Õppematerjalid: Veisekasvatus (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 7313 451, Eda Aitsen, eda.aitsen@emu.ee, tel. 731 3890)

SEAKASVATUS

1. Sigade bioloogilised ja majanduslikud iseärasused.
2. Sigade reproduktsioonijõudlus.
3. Sigade nuuma- ja lihajõudlus.
4. Emiste paaritamine ja kunstlik seemendamine.
5. Voorpoegimine.
6. Poegimiste organiseerimine, emiste ja põrsaste hooldamine.
7. Vabade ja tiinete emiste ning sugukultide pidamine.
8. Imikpõrsaste pidamine.
9. Põrsaste võõrutamine. Võõrdepõrsaste pidamine.
10. Nuumsigade pidamine.
11. Seatõud Eestis ja enamlevinud lihasigade tõud maailmas.
12. Emiste karjastpraakimise peamised põhjused.
13. Emiste reproduktsioonitsükli perioodid. Emiste östraaltsükkel.
Õppematerjalid: Seakasvatus (3635 KB)

LINNUKASVATUS

1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis.
2. Põllumajanduslindude bioloogilised iseärasused.
3. Kunstlik hautamine.
4. Munakanade krossid Eestis.
5. Lihakanade krossid Eestis.
6. Kalkunikasvatus.
7. Pardikasvatus.
8. Munakanatibude ja noorkanade kasvatamine.
9. Kanabroilerite kasvatamine.
10. Hanekasvatus.
Õppematerjal: Linnukasvatus (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 7313 451, Eda Aitsen, eda.aitsen@emu.ee, tel. 731 3890)

LAMBAKASVATUS

1. Lambakasvatus Eestis.
2. Lambatõugude klassifikatsioonid ja.Eestis aretatavad lambatõud.
3. Lammaste liha-, villa-, piima-, ja reproduktsioonijõudlus, lambanahad.
4. Tiinete ja imetavate uttede söötmine, söötmisvigadest põhjustatud ainevahetushaigused.
5. Lammaste karjatamine, lambakarjamaade tüübid, karjatamiskoormus, tarastamine.
6. Lammaste sigimisbioloogia, paaritamine ja selle organiseerimine.
7. Lammaste poegimine ja selle korraldus, tallede surevuse põhjused.
8. Tallede üleskasvatamine, nende võõrutamine.
9. Lambalautade tüübid, lambalauda sisustus, sisevaated, zoohügieenilised nõuded.
10. Kitsekasvatus Eestis. Kitsetõud. Kitsekasvatussaadused.
Õppematerjal: LAMBAKASVATUS EESTIS(820 KB) dots. P.Piirsalu (03.12.2003)
 LAMBAKASVATUSE KONSPEKT(112 KB) dots. P.Piirsalu (03.12.2003)
 LAMMASTE JÕUDLUS(96 KB) dots. P.Piirsalu (03.12.2003)
 JÕUETUTE JA HÜPOTERMILISTE TALLEDE SÜNNIJÄRGSEST HOOLDAMISESTdots. P. Piirsalu (1560 KB) (25. 04. 2003)

HOBUSEKASVATUS

1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine.
2. Hobusekasvatus Eestis.
3. Hobuste eksterjöör ja interjöör, konstitutsioon ja toitumus, hobuse kehapiirkonnad
4. Hobuste tüpiseerimine (2 esimest klassikalist printsiipi), hobusetõugude klassifitseerimine (kolmas printsiip).
5. Hobuste värvused, hobuste märgised, hobuse vanuse määramine hammaste järgi
6. Allüürid ja allüüride korrapärasus
7. Veojõud, selle mõõtmine, ühikud, tehtud töö ja võimsus, mõõtmine ja ühikud
8. Iseärasusi hobuste jootmisel ja söötmisel, hobuste ettevalmistamine ja hooldus enne ratsutamist või rakendisõitu.
9. Täisverelised tõud
10. Poolverelised tõud
11. Ratsahobuste tõud
12. Traavlite tõud, ratsa-rakke (universaal)hobused
13. Lääne-Euroopa raskeveohobused, ponitõud
Õppematerjal: H. Mauring, 1986. Hobusekasvatus ja ratsasport

 

SISSEASTUMISEKSAMI KÜSIMUSED LIHA- JA PIIMATEHNOLOOGIA ERIALAL

PIIMATOODETE TEHNOLOOGIA
Täispiimatoodete tehnoloogia

1. Piima koostis, nõuded varutavale piimale Eestis.
2. Põhiprotsessid piimatööstuses: kuumtöötlemine, separeerimine, homogeniseerimine. Kasutamise eesmärgid, liigid.
3. Pastöriseeritud piima ja kõrgkuumutatud piima tehnoloogia.
4. Rõõsa koore tehnoloogia.
5. Jäätise tehnoloogia.
6. Hapupiimatoodete üldiseloomustus, põhioperatsioonid (resevruaar- ja termostaatmeetodil).
7. Jogurti tehnoloogia.
8. Kohupiima tehnoloogia.
Juustutehnoloogia
9. Juustutootmise ajalugu ja põhifaasid.
10. Juustude klassifikatsioon, juustu koostis ja toiteväärtus.
11. Juustupiim ja selle eeltöötlus.
12. Mikroobid, juuretised ja kalgendiprotsessid juustutootmisel.
13. Juustutoorikute valmistamine ja käitlus (vormimine, soolamine, katmine).
14. Juustude valmimine.
15. Kõvade, pehmete ja sulatatud juustude tootmise tehnoloogia ja juustuliinid.
Võitehnoloogia
16. Või koostis, toiteväärtus ja võivalmistamise põhimõtted.
17. Võivalmistamise tehnoloogilised etapid ja masinad.
18. Võivalmistamiseks kasutatava piima ja koore töötlus (separeerimine, pastöriseerimine, koore valmimine, hapendamine) ning võijuuretised.
19. Võivalmistamise operatsioonid (koore kokkulöömine, peti eraldamine, võitera pesemine, pressimine).
Piimakonservide tehnoloogia
20. Piimakonservide üldiseloomustus – klassifikatsioon ja konserveerimise viisid.
21. Piimakonservide üldtehnoloogia – nõuded toorainele, standardiseerimine (normaliseerimine), pastöriseerimine, kontsentreerimine jt.
22. Suhkruta ja suhkruga kondenskonservide tehnoloogia.
23. Kuivade piimakonservide tehnoloogia (kuivatamise viisid, lõssi- ja täispiimapulbri tehnoloogia).
24. Kiiresti lahustuva täispiima- ja lõssipulbri tehnoloogia.
25. Piimapulbrite kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid (tehnoloogia, säilitamistingimused jt).
Õppematerjalid: Piimatoodete tehnoloogia, Juustutehnoloogia lühikursus, Võitehnoloogia lühikursus (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 7313 451, Eda Aitsen, eda.aitsen@emu.ee, tel. 731 3890)

TOIDUAINETÖÖSTUSE TEHNOLOOGILISED PROTSESSID JA ÜLDSEADMED
Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid

1. Protsesside klassifikatsioon liikumapanevate jõudude jt aspektide järgi.
2. Protsesside kulgemise põhiseadused. Protsesside materiaalne ja energeetiline bilanss.
3. Toiduainete põhilised füüsikalised omadused (viskoossus, tihedus jt) ning nende mõju protsessidele.
4. Protsesside põhiparameetrid (temperatuur, rõhk) ja nende tähtsus erinevates protsessides.
5. Hüdrodünaamiliste protsesside põhialused, voolurežiimid.
6. Energiakaod voolamisel, pumba võimsust mõjutavad tegurid.
7. Mehaanilised protsessid – segamine ja peenestamine.
8. Soojuslike protsesside põhialused, soojuslevi viisid (juhtivuslik, konvektiivne, kiirguslik).
9. Soojusläbikande põhivõrrand. Soojuslike protsesside intensiivistamise võimalused.
10. Soojus- ja jahutusagenside (aur, jäävesi jt) üldiseloomustus, kulu arvutamine ja kokkuhoiu võimalused.
11. Soojusvahetite põhitüübid ja nende võrdlus protsesside efektiivsuse aspektist.
12. Külmtöötlemine kui toiduainete konserveerimisviis – eelised ja puudused ning mõju toodete kvaliteedile.
13. Kunstliku külma tootmine, jaotus ja kasutamine ning selleks vajalikud liinid, süsteemid ja seadmed.
14. Külmladude ja külmhoonete üldiseloomustus.
15. Külmavajaduse arvutamise alused. Külmakadude põhiliigid ja nende vähendamise võimalused.
Õppematerjalid: Piimanduse käsiraamat, Tartu, 2001, 667 lk.
Soidla, R., Elias, P., Mahla, T., 2004. Toiduainete konserveerimise ja säilitamise alused. Eesti Põllumajandusülikool. / Külmtöötlemine (lk 5065)
Piimatööstuse üldseadmed
16. Masinaelemendid (liited, võllid, ülekanded).
17. Piima transpordi ja vastuvõtu seadmed.
18. Torustikud, klapid, tankid.
19. Pumbad.
20. Separaatorid, termilise töötluse seadmed, homogenisaatorid.
Õppematerjalid: Piimatööstuse üldseadmed (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 7313 451, Eda Aitsen, eda.aitsen@emu.ee, tel. 731 3890)

TOIDUOHUTUS

1. Toidu ohutus ja toidu turvalisus. Toidujärelevalve korraldus Eestis.
2. Mikroobsete toidust tingitud haiguste tekkepõhjused.
3. Patogeenide allikad, nakkusesiirutajad, ennetamise teed: Salmonella, E. coli, Listeria monocytogenes.
4. Patogeenide allikad, nakkusesiirutajad, ennetamise teed: Cl. botulinum, Cl. perfringens, S. aureus.
5. Füüsikalised ohud. Ennetamise võimalused.
6. Töötajate isiklik hügieen. Sobimatud harjumused toiduainete käitlemisel.
7. Ettevõtte tootmishügieen—projekteerimise põhimõtted. Hügieeninõuded katustele, lagedele, seintele, põrandatele, akendele ja ustele.
8. HACCP süsteem. Tehnoloogiliste skeemide koostamine, ohtude ja ennetavate abinõude määramine.
9. KKP määramine, kriitiliste piiride määramine, korrigeerivate tegevuste kehtestamine.
10. Dokumentatsiooni koostamine, HACCP süsteemi tõestus ja audit.
11. Liha- ja piimatoodete saastumine veterinaarravimite jääkidega: vältimine, kontrollimine. Ohud tootmisele ja tarbija tervisele.
12. Põllumajanduskemikaalide ja keskkonna saasteainete sattumine toiduainetesse: taimekaitsevahendid, polükloreeritud bifenüülid, dioksiinid.
13. Toiduainete töötlemise käigus tekkivad toksilised ühendid—nitritid, nitrosoamiinid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH).
14. Toiduainete saastumine raskemetallide jääkidega (Hg, Pb, Cd).
15. Keemiliste saasteainete kontroll toiduainetes, aktsepteeritavad kogused tarbijale (ADI, TDI), piirmäärad toodetes (MRL), saasteainete kontsentratsiooni väljendamise viisid, nende vastastikused seosed (p.p.m., p.p.b., mg/kg, mg/kg, mg%).
Õppematerjalid: Toiduohutus (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 7313 451, Eda Aitsen, eda.aitsen@emu.ee, tel. 731 3890)

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA

1. Hügieeninõuded: ettevõttele esitatud üldnõuded, personali, ruumide, seadmete, töövahendite hügieen
2. Tapaloomade vedu tapamajja
3. Tapaloomade tapaeelne pidamine
4. Tapaloomade uimastamine (mehhaaniline, elektriline, gaasiga)
5. Veretustamine, vere kogumine ja töötlemine
6. Veiste, sigade, lammaste lihakehade töötlemine
7. Veiste-, sigade-, lammaste rümpade kvaliteediklassidesse määramine
8. Liha ja tapasaaduste külmtöötlemine (jahutamine, külmutamine)
9. Tapasaaduste (rupside) töötlemine
10. Inimtoiduks mittekasutatavate tapa kõrvalsaaduste klassifitseerimine, kogumine, vedu, töötlemismeetodid
11. Liha kui toit
12. Liha tootmine ja tarbimine Eestis
13. Liha morfoloogiline ja keemiline koostis
14. Liha tapajärgsed muutused
15. Rümba ja liha kvaliteedinäitajad
16. Eesti lihatoodete klassifikatsioon
17. Lihalõikuse põhialused
18. Kulinaarse liha valik
19. Vorstide ja suitsulihatoodete tooraine, maitse- ja lisaained
20. Vorstide ja suitsulihatoodete abimaterjalid (kestad, võrgud jm)
21. Liha valik ja ettevalmistamine vorstide tootmiseks
22. Keeduvorstide tehnoloogia
23. Suitsulihatoodete tehnoloogia
24. Nõuded lihatoodetele

Õppekirjandus:

  • Soidla, R., Anton, D., Lepasalu, L., Veri, K. Tapaloomade vedu ja algtöötlemine. 2009. Tartu
  • Soidla, R., Anton, D., Lepasalu, L., Veri, K., Mootse, H. Tapasaadused. Loomsed kõrvalsaadused. 2010. Tartu
  • Rei, M. Lihatehnoloogia teaduslikud alused. 2004. Tartu.
  • Loomakaitseseadus (RT I 2001, 3, 4)
  • EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30. 4. 2004, lk 55-205)
  • NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1/2005, 22. detsember 2004 mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5. 1. 2005)
    NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1099/2009, 24. september 2009, loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1–30)
  • EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus). ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33
  • Lihatehnoloogia praktilised tööd. 2013. (SA INNOVE)
  • ABIKS MAHE-PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE VÄIKEKÄITLEJALE. II osa Liha töötlemine. 2011.   

SISSEASTUMISEKSAMI KÜSIMUSED KALAKASVATUSE ERIALAL

LOOMAGENEETIKA

1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika uurimismeetodid ja geneetikaharud. Pärilikkuse ja pärandumise mõiste.
2. DNA ja RNA ehituse põhiprintsiibid.
3. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus mitoosis ja meioosis.
4. Sugukromosoomid ja soo määramine. Soo määramise tüübid, XX-XY, XX-XO, ZZ-ZW, ZZ-ZO- süsteem.
5. Suguliiteline pärilikkus. Sugupoolega piiratud tunnused.
6. Tunnuse muutlikkus. Mittepäriliku ja päriliku muutlikkuse vormid.
7. Mutatsiooniteooria. Geenmutatsioonid. Kromosoommutatsioonid. Genoommutatsioonid. Klinefelteri sündroom.
8. Geenide koostoime. Komplementaarsus. Epistaas. Duplikaatsus. Polümeersus. Modifikaatorgeenid. Pleiotroopsus.
9. Genotüüp ja keskkond. Reaktsiooninorm. Morfoosid. Fenokoopiad. Genotüübi ja keskkonna interaktsioon.
Õppematerjalid: Loomageneetika I (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 7313 451, Eda Aitsen, eda.aitsen@emu.ee, tel. 731 3890)
10. Genotüübi- ja geenisagedus. Hardy-Weinbergi seadus.
11. Genotüübi- ja geenisagedust mõjutavad tegurid (mutatsioon, migratsioon, selektsioon, juhuslik geenitriiv).
12. Suguluskoefitsient. Inbriiding ja autbriiding.
13. Fenotüübilise dispersiooni komponendid. Tunnuste päritavus.
Õppematerjalid: Loomageneetika II (parool -Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 7313 451, Eda Aitsen, eda.aitsen@emu.ee, tel. 731 3890)

ARETUSÕPETUS

1. Eri tootmistüübile omane kehaehitus.
2. Kasvu ja arengu seaduspärasused.
3. Aretusväärtus ja hindamise põhimõtted.
4. Valiku mõiste, valiku vormid ja tüübid.
5. Valikuedu prognoosimine.
6. Homogeenne ja heterogeenne paaridevalik.
7. Puhasaretus ja sugulusaretus.
8. Ristamine ja hübridiseerimine.
9. Embrüosiirdamise ja kunstliku seemenduse aretuslik hinnang.
10. Tõu mõiste ja kujunemine.
11. Loomageneetiliste ressursside säilitamine.
Õppematerjalid: Aretus (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 7313 451, Eda Aitsen, eda.aitsen@emu.ee, tel. 731 3890)

TOITUMISFÜSIOLOOGIA JA SÖÖTMISÕPETUS

1 Toitefaktorid (lk. 41…60).
2. Söödad kui toitefaktorite kandjad (lk. 71..98).
3. Toitefaktorite sisaldus söötades (lk. 110…123).
4. Energia arvestuskategooriad (lk. 105…197).
5. Söötade seeduvus ja seda mõjutavad tegurid (lk.134…145).
6. Süsivesikute seede lihtmaolistel loomadel (lk. 151…153).
7. Proteiini seede lihtmaolistel loomadel (lk. 146…150).
8. Rasvade seede mäletsejalistel ja lihtmaolistel loomadel (lk. 150…151; 167…168).
9. Söötade toiteväärtuse hindamine (lk. 233…258).
10. Söötmisnormid ja normeeritud söötmine (lk. 259…266).
11. Söömus ja seda mõjutavad tegurid (lk. 269…270).
Õppematerjal: Ü.Oll Söötmisõpetus I (1994)

KALADE BIOLOOGIA, SISEVETE ELUSTIK JA KALAKASVATUS

1. Akvakultuuri objektid, nende toodangu maht ning levik maailmas.
2. Eesti tähtsamad kalakasvatuse objektid, nende toodangu maht ja väärtus aastas.
3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks (vikerforell, karpkala, angerjas).
4. Kalaturismi äriidee alused ja tasuvuse arvutus.
5. Vikerforelli päritolu, toodang, tootetüübid ja tootjad maailmas.
6. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid kalakasvatuses.
7. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel.
8. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist.
9. Karpkala ja vikerforelli kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused.
10. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul.
11. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus.
12. Karpkala paljundamise metoodika põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) .
13. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis.
14. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse.
15. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused.
16. Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis.
17. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid.
18. Eesti järvede üldiseloomustus ja tüpoloogia.
19. Eesti siseveekogude seisundi dünaamika ja seda mõjutavad tegurid.
20. Fosfori- ja lämmastikuringe võrdlus.
21. Toiduahelate tüübid järvedes. Primaar- ja sekundaarproduktsioon. Ökoloogiline püramiid ja - kasutegur.
22. Bakterite roll veekogu aineringetes.
23. Fütoplanktoni võrdlus voolu- ja seisuveekogudes. Veeõitseng, ilmingud, põhjused ja dünaamika.
24. Zooplankton mikroobses lingus.
25. Eesti vooluveekogude funktsioneerimist määravad olulisemad tegurid.
26. Suurtaimede levikut ja hulka määravad tegurid Eesti sisevetes.
27. Põhjaloomade toitumissuhted Eesti suurjärvedes.
28. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised üksused.
29. Liigiülesed ja liigisisesed taksonid, zooloogiline nomenklatuur.
30. Kalade kehaehitus, kehaosad, määramistunnused (meristilised ja plastilised).
31. Kalade luustik, lihased ja katted.
32. Kalade ringe- ja hingamiselundkond.
33. Kalade seedeelundkond ja kalade toitumine.
34. Kalade meeleelundid ja käitumine.
35. Kalade suguelundkond ja sigimine.
36. Kalade ränne ja selle tüübid.
37. Kalade analüüsi meetodid.
38. Kalade mõõtmed, kehaproportsioonid ja kasv.
39. Kalade vanuse ja selle määramise viisid.
40. Eesti kalafauna, selle päritolu ja jagunemine rühmadesse eluviisi järgi (mere ja mageveekalad, kodumaised ja võõrliigid, kaitsealused ja töönduskalad).
Õppematerjalid:
 AKVAKULTUURI ALUSED prof T. Paaver (74 KB) (30.03.2004)
 KALADE BIOLOOGIA e. IHTÜOLOOGIA prof T. Paaver (36 KB) (30.03.2004)
 KARPKALAKASVATUS prof T. Paaver (73 KB) (30.03.2004)
 VIKERFORELLIKASVATUS prof T. Paaver (79 KB) (30.03.2004)
 HOBIKALAKASVADUS prof T. Paaver (69 KB) (30.03.2004)
 KALAKASVATUS LOODUSLIKE VETE KALAVARUDE TAASTOOTMISEKS prof T.Paaver(56 KB) (30.03.2004)
 VÄHIMAJANDUS JA -KASVATUS prof T. Paaver (51 KB) (30.03.2004)
 KASVATATUD KALA KVALITEET JA KASUTAMINE E. MIDA TEHA KALAGA KÖÖGIS? prof T. Paaver (70 KB) (30.03.2004)
 EESTI KALAKASVATUSE OLUKORD JA ARENGUVÕIMALUSED prof T. Paaver (7337 KB) (10.03.2005)
 KALADE BIOLOOGIA I prof T. Paaver (44 KB) (25.04.2005)
 KALADE BIOLOOGIA II prof T. Paaver (36 KB) (25.04.2005)
 KALADE BIOLOOGIA III prof T. Paaver (28 KB) (25.04.2005)
 KALADE BIOLOOGIA IV prof T. Paaver (18 KB) (25.04.2005)
SISEVETE ELUSTIK Materjal küsida Tiit Paaver 731 3490, 529 6030