Arengukava


Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi arengukava 2018–2025

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut (EMÜ VLI) vastutab veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse, vesiviljeluse ning toiduainete tehnoloogia valdkondades teadus-, arendus- ja õppetöö eest.

Instituudi õppekavad on rahvusvaheliselt akrediteeritud, sh veterinaarmeditsiini õppekava Euroopa Veterinaarõppeasutuste Assotsiatsiooni (EAEVE) poolt, ning vastavad kaasaja nõuetele ja mitmekesise tööturu vajadustele. Instituudi õppetoolide ja töörühmade uurimistöö erinevates valdkondades katab sisuliselt kogu ahela „farmist toidulauale”.

VLI asub maaülikooli linnakus. Instituudi peahoone Zoomeedikum on viimase kümne aasta jooksul suures osas renoveeritud; kaasajastatud on uurimis- ja õppetööks vajalik taristu ning loomakliinik.

Avatud on ingliskeelne õpe veterinaarmeditsiini erialal. Suurenenud on välisüliõpilaste, õppejõudude ja -teadurite ning külalisüliõpilaste arv. Toidutehnoloogia ja loomakasvatuse magistriõppekaval on päevase õppevormi kõrval avatud sessioonõpe.

2017. aastal moodustati instituutides õppetoolidel põhinev struktuur. Iga õppetool seisab hea õppetooliga samanimelise vastutusvaldkonna arengu eest.

Instituudi õppetoolid:

  • veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini õppetool,
  • kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool,
  • toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool,
  • toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool,
  • tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool,
  • söötmisteaduste õppetool,
  • vesiviljeluse õppetool.

Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetooli koosseisu kuuluvad Eesti Maaülikooli Loomakliinik ja Maaülikooli Apteek. Õppe- ja teadustöö baasina on loomakasvatuse ja veterinaarmeditsiini erialade kasutuses Eerika Farm OÜ hallatav veisefarm Märjal.

Perioodil 2018–2025 pööratakse rohkem tähelepanu instituudi liikmeskonna arengu igakülgsele toetamisele ning koostöö süvendamisele ülikoolis, sealhulgas tagatakse akadeemiline järelkasv kõikides instituudi vastutusvaldkondades ning arendatakse ja renoveeritakse taristut.

Taristu arendamise prioriteedid on:

  • viia lõpule Zoomeedikumi renoveerimine, arvestades tänapäevaseid bioohutuse ja töökeskkonna nõudeid;
  • kaasajastada toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia, toiduhügieeni ning vesiviljeluse valdkondade teadus- ja õppetöös kasutatav taristu;
  • hajali asetsevad instituudi õppetoolid (söötmisteaduse õppetool, tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool) koondada

Instituut tagab oma vastutusvaldkondade jätkusuutliku arengu, tehes selleks koostööd teiste teadus- ja arendusasutustega, valmistades ette interdistsiplinaarseid projektitaotlusi ning arendades õppe- ja teadustööks vajalikku taristut.

Missioon

Loome ja jagame teadmisi ning praktilisi oskusi veterinaaria, loomakasvatuse, vesiviljeluse ja toiduteaduse valdkondade edenemiseks ning loomade ja inimese heaolu hüvanguks.

Visioon

Instituut on hinnatud õppe-, teadus- ja arenduskeskus veterinaaria, loomakasvatuse, vesiviljeluse ja toiduteaduse valdkondades kodu- ja välismaal.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut jagab ülikooli väärtusi, milleks on usaldusväärsus, avatus, loovus, akadeemiline vabadus ning eesti keele ja kultuuri säilimine. Instituut annab endast parima kvaliteetse teadustöö ja hariduse ning ühiskonna teenimisega Eestimaa kestliku arengu heaks.

Hoolime oma kolleegidest, üliõpilastest, koostööpartneritest ja instituudist. Instituut tunnustab ja väärtustab oma töötajaid.

Instituudi strateegilised eesmärgid

Strateegilised eesmärgid on arengukavas jaotatud viide tegevussuunda: teadustegevus, õppetegevus, liikmeskond, ühiskonnale suunatud tegevus, töökeskkond ja infrastruktuur. Iga tegevussuuna strateegilised eesmärgid koos nende saavutamiseks vajalike tegevustega on esitatud arengukava tekstile lisatud tabelis.

Teadustegevus

VLI teadustegevuse eesmärk on pakkuda teaduspõhist kõrgharidust ning lahendusi ühiskonnale olulistes küsimustes.

VLI kompetentsus ahelas farmist toidulauale ning võtmeroll kontseptsioonis „Üks tervis“ lubab algatada ja tulemuslikult läbi viia erinevaid projekte teemadel, mis pakuvad nii rahvusvahelist huvi kui ka rakenduslikku väärtust ettevõtluskoostöö raames. Sellised ühiskonnale olulised valdkonnad nagu rahvatervise veterinaarsed aspektid, zoonoosid ning toiduohutus ja -kvaliteet, toidu julgeolek ning inimeste ja loomade heaolu on jätkuvalt VLI teadustegevuse prioriteetideks, millega instituut otseselt panustab ülikooli eesmärkide elluviimisesse biomajanduse väärtusahelapõhiste uuringute arendamisel.

VLI pöörab erilist tähelepanu instituudi uurimisrühmade edukuse suurendamisele teadus-, arendus- ja rakendusprojektide taotlemisel. VLI toetab noorteadlaste akadeemilist karjääri ja nende õpirännet.

Õppetegevus

Instituudis toimuv õpe vastab ühiskonna vajadustele, on rahvusvaheline ja avatud. Instituut tagab oma üliõpilastele nüüdisaegse õpikeskkonna ning võimaluse omandada kvaliteetne haridus kõigil kolmel kõrgharidusastmel. Õppetöö korraldatakse paindlikult, loomakasvatuse ja toidutehnoloogia erialadel on päevaõppe kõrval ka sessioonõppe vorm. Lisaks ingliskeelsele veterinaarmeditsiini õppekavale arendatakse võõrkeelseid mooduleid ka toiduteaduse ja loomakasvatuse erialadel.

Instituudi õppekavade spetsiifilisust arvestades on oluline arendada üliõpilaste praktilisi oskusi, ning luua nende omandamiseks mitmekesised võimalused ülikooli praktikabaasides ning koostöö edendamise kaudu ettevõtete ja asutustega.

Õppetöö tulemuslikkust tõstetakse selle tõhusa korraldamise abil, sealjuures on tähtis ajakohaste õppemeetodite kasutamine, õpikeskkonna pidev täiustamine ja eneseanalüüs õppekavade arendamisel. Õppekavad vastavad rahvusvahelisel akrediteerimisel esitatavatele nõuetele.

Liikmeskond

Instituut kindlustab vajaliku töötajaskonna ja demokraatliku otsustamisprotsessi, tuginedes juhtide professionaalsusele, motiveeritusele ja vastutusele.

Õppetoolide juhid, professorid ja vanemteadurid on oma valdkonna arvamusliidrid. Instituut arendab läbipaistvat, töötaja arengut soodustavat ja tulemuslikkust arvestavat personalipoliitikat, suurendades töötajate turvatunnet ja motivatsiooni. Instituut panustab olemasolevate traditsioonide järjepidevuse hoidmisele.

Ühiskonnale suunatud tegevus

Instituut on tunnustatud koostööpartner, pakkudes avalikkusele teadmisi, kogemusi ja eestikeelset elukestvat õpet oma vastutusvaldkondades. Alates 2009. aastast korraldab instituut iga-aastast konverentsi “Terve loom ja tervislik toit”, toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool vastutab erialasektsiooni töö eest EMÜ rahvusvahelisel iga-aastasel konverentsil “Biomajandustehnoloogiad”. Instituut teeb riigile vajalikke uuringuid ning koostab ekspertarvamusi ja riskihinnanguid. Instituudi töötajad osalevad oma valdkonnaga seotud strateegiliste dokumentide väljatöötamisel ja õigusloomes ning on kaasatud erinevate institutsioonide ja erialaorganisatsioonide otsustuskogudesse ning töörühmadesse.

Instituut pöörab tähelepanu VLI tegevuste kajastamisele meedias – nii trüki- kui võrguväljaannetes, sh sotsiaalmeedias, samuti eestikeelsete populaarteaduslike artiklite avaldamisele.

Töökeskkond ja infrastruktuur

Instituut kaasajastab teadus- ja õppetöö taristu, arvestades õppekavade rahvusvahelisel akrediteerimisele esitatavaid nõudeid. Tagatakse bioohutuse ja bioturvalisuse nõuete täitmine. Instituudi laborid on avatud koostööpartneritele ühiskasutuseks. Renoveerimis- ja ehitustööd planeeritakse eesmärgiga koondada instituudi õppetoolid Zoomeedikumi ja Toidumajja maaülikooli linnakus.

Sihid ja eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused aastani 2025

Teadustegevus
Siht: VLI eesmärk Tegevus VLI-s Mõõdik
Rahvusvahelisel tasemel teadustöö VLI rahvusvaheline nähtavus ja konkurentsivõime on suurenenud. Rahvusvahelise koostöö suurendamine:

 

  • teadus- ja arendustöö;
  • ühispublikatsioonid;
  • patendid;
  • välisjäreldoktorid;
  • järeldoktorid;
  • residendid, European Board of Veterinary Specialistaion (EBVS) poolt diplomeeritud;
  • välisteadlased ja -õppejõud.
Publikatsioonide arv akadeemilise töötaja kohta aastas (WoS-i ja Scopuse eraldi arvestus).

 

Patentide, järeldoktorite, välisjäreldoktorite, residentide, välisteadlaste ja -õppejõudude arv.
Rahvusvaheliste konverentside korraldamine ja/või toomine Eestisse. Instituudi poolt või osalusel korraldatud rahvusvaheliste konverentside arv.
Rahvusvahelise mobiilsuse intensiivistamine. Välistöötajate osakaal akadeemiliste töötajate hulgas.
VLI töötajate välismobiilsus
  Rahvusvaheliste projektide

 

taotlemine ja nendes osalemine
Projektide arv ja maht
VLI toetab noorteadlaste akadeemilist karjääri. Teadlaskarjääri võimekuse suurendamiseks suunab VLI noorteadlasi järeldoktorantuuri. Rahastatud noorteadlaste arv.
Kogutulu akadeemilise töötaja koha kohta on suurenenud. VLI arendab välja oma kompetentsil põhinevad teenused. Teenuste kogutulu akadeemilise töötaja koha kohta.
VLI taristu tutvustamine teistele instituutidele, asutustele ja

 

ettevõtetele ning nendega koostöö laiendamine, sh

 

  • rakendusuuringud;
  • innovatsiooniprogrammid;
  • TAK-id;
  • kompetentsikeskused;
  • innovatsiooniklastrid;
  • nõustamine ja ekspertiisid
  • patendid.
Projektide arv.

 

Teadus- ja arendustöö tekkepõhine tulu (kolme aasta keskmine).
Valdkondadevaheliste koostööprojektide arv.

Õppetegevus
Siht Alaeesmärk Tegevus VLI-s Mõõdik
Kõrgelt hinnatud

 

ülikooliharid us, tööturul nõutud

 

lõpetajad
Haridus on rahvusvaheli selt kõrgelt hinnatud. Õppe kvaliteedi kontrollisüsteemi väljaarendamine ja rakendamine õppeprotsessi osana. Üliõpilaste rahulolu õppekavaga, ÕIS-is õppeainetele antud keskmine hinne. Ettevõtlussektori tagasiside lõpetanud tudengite kohta.
Õppekavade arendamine ja kaasajastamine sh õppetaristu arendamine toiduteaduse ja vesiviljeluse valdkondades. Üliõpilaste rahulolu õppekavaga, ÕIS-is õppeainetele antud keskmine hinne.
Tänapäevaste IT lahenduste ja

 

innovaatiliste õppevahendite soetamine ja juurutamine.
Üliõpilaste rahulolu õpetamise tasemega, ÕIS-is õppeainetele antud keskmine hinne.
Kõrgkoolididaktika alaste koolituste võimaldamine õppejõududele ja

 

teadustöötajatele.
Koolitustel osalenute arv.
Ettevõtjate, vilistlaste ja praktikute kaasamine:

 

  • õppekavade arendus,
  • õppetöö,
  • täienduskoolituskavad,
  • uute praktikabaaside leidmine ning praktikatega seotud dokumentatsiooni
välja töötamine.
Kaasatud praktikute arv.
Uute praktikabaaside arv.
Täienduskoolituskavade arv.
Õppekoormuse optimeerimine.

 

Teadustöötajate kaasamine õppetöösse
Õppejõudude koormus vastab ametikoha nõuetele.
Residentide arvu suurendamine. Residentuuri läbinud erialaspetsialistide osakaal arst- õppejõudude seas.
Kliinilise õppe arendamine ja vajaduspõhine rahastamine. EAEVE akrediteering. Piisav rahastatus.
Internatuuri käivitamine

 

veterinaarmeditsiini õppes.
Internatuuri läbinute arv.
Üliõpilaste õpingutega rahulolu kasvamine. Üliõpilaste õpingute katkestamise vähenemine pärast esimest õppeaastat.
Üliõpilaste kaasamine teadustöösse. Lõputööga lõpetanud üliõpilaste arv.
Magistriõppe populaarsuse

 

suurendamine.
Magistriõppe lõpetajate arv.
Ingliskeelsete õppekavade

 

arendamine ja nende kvaliteedi tagamine.
Välisüliõpilaste osakaal üliõpilaste koguarvust, sh väliskülalisüliõpilased.
Ingliskeelsete moodulite (loomade heaolu, toiduainete tehnoloogia,

 

kalakasvatus) arendamine.
Ingliskeelsete moodulite arv.
Täienduskoolituste arvu tõstmine ning paindliku tasemeõppe

 

võimaldamine (tsükliõpe, e-õpe, õhtune õpe, sessioonõpe vms).
Täienduskoolitustes osalejate arv.
Doktoriõppe efektiivsus on vähemalt sama kõrge kui ülikoolis keskmiselt. Osalemine ülikoolidevahelistes doktorikoolides. Ülikoolidevahelises doktorikoolis osalevate doktorantide osakaal.
Doktoriõppe efektiivsuse tõstmine. Õppekava nominaalkestusega lõpetanud doktorantide osakaal.
Doktoritööde juhendamise kvaliteedi parandamine. Juhendajate täiendusõppe tegevustes osalejate osakaal.
  Järeldoktorite arvu suurendamine.

 

Instituudi valdkondade ja õppekavade tutvustamine koolides.

 

Õpitubade korraldamine õpilastele ja laiemale üldsusele
Järeldoktorite arv.

 

Sisseastumiskonkursi suurenemine.

 

Osalejate arv

Liikmeskond
Siht VLI eesmärk Tegevus VLIs Mõõdik
Arenev, motiveeritud ja ühtne liikmeskond Vastutusval dkondade ja töörühmade juhid on rahvusvahel iselt tunnustatud õppejõud ja teadlased. Juhtivate akadeemiliste ametikohtade täitmine rahvusvaheliste konkursside alusel.

 

Karjäärimudeli(te) arendamine ja väljatöötamine, töötaja(te) tulemuslikkust ja arenguvõimalusi arvestav personalipoliitika.
Akadeemiliste ametikohtade täidetus rahvusvaheliste konkurssidega.
Kõik  töötajad on hõlmatud regulaarse ametialase enesetäiendusega. Akadeemiliste töötajate regulaarne osalemine erialasel täienduskoolitusel (kursused, konverentsid). Koolitustel osalenud, sh välisülikoolides enesetäiendusel käinud akadeemiliste töötajate osakaal.
Instituudi töötajate tunnustamise süsteemi arendamine.  
Instituudi traditsioonide kujundamine ja jätkamine (nt Balti teaduskondade kohtumised jt).
Instituudi eesmärke toetava töötasustamise süsteemi korrastamine ja rakendamine

 

Järelkasvu tagamine.

 

Doktorantide lähetamine välisdoktorantuuri järelkasvu eriliselt vajavates valdkondades.
Keskmine palgatase ametikohtade lõikes.

 

Valdkondade kaetus doktorantidega.

Ühiskonnale suunatud tegevus
Siht VLI eesmärk Tegevus VLI-s Mõõdik
Maaülikool on oma fookusvald kondades arengu suunaja.

 

Maaülikool toetab majanduse, kultuuri ja sotsiaalset arengut
Emakeelse teadmuse hoidmine ja arendamine. Osalemine erialaste terminoloogiakomisjonide töös.

 

Emakeelse erialase oskussõnavara korrastamine, ühtlustamine ja arendamine koostöös riiklike institutsioonide ja erialaliitudega.

 

Magistri- ja doktoritööde laiem tutvustamine
Eestikeelsete seletavate terminikogude avaldamine.
Eestikeelsete õppematerjalide loomine ja avaldamine.

 

Eestikeelsete populaarteaduslike artiklite ja ülevaadete (nn teadlaselt praktikule) avaldamine.
Elukestva õppe vajaduse katmine VLI vastutusvald- kondades. Erialaste konverentside, teabepäevade ja seminaride korraldamine vastutusvaldkondades.

 

Koostöö arendamine ametkondadega ja ministeeriumitega
Korraldatud seminaride, teabepäevade ja konverentside arv aastas.

 

Osalemine töörühmades, komisjonides ja erialaliitude tegevuses, rakendusuuringute arv.
Täienduskoolitused loomaarstidele, loomakasvatuse- ja toiduainetööstuse spetsialistidele. Koolitustel osalenute arv.
Koostöö ettevõtetega. Partneritega lepingud ja koostöö memorandumid. Instituudiga koostööd tegevate ettevõtete arv.
Instituudi turundamine, sh sotsiaalvõrgustikes Partnerite hulgas oma vastutusvaldkondades tunnustatud eestkõneleja ja arengu suunaja.

 

Meediakajastuste arv.
Valdkonnaga seotud erialade tutvustamine ja turundamine ühiskonnas; vilistlaste kaasamine turundustegevusse.  

Töökeskkond ja infrastruktuur
EMÜ siht VLI eesmärk Tegevus VLI-s
Liikmeskonna põhitegevusi toetav organisatsioon, tänapäevane ja atraktiivne õpi- ja töökeskkond VLI kompaktne ja funktsioneeriv taristu.
  • Toidumaja rekonstrueerimine, sh toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli teadus- ja õppetöö taristu kaasajastamine, toiduhügieeni õppelabori ehitamine.
  • Zoomeedikumi juurdeehituse valmimine söötmisteaduse õppetooli ületoomiseks.
  • Vesiviljeluse õppetooli teadus- ja õppetöö taristu kaasajastamine.
  • Toidukromatograafia labori ja geneetikalabori arendamine.
  • Zoomeedikumi mikrobioloogilabori kaasajastamine.
  • Zoomeedikumi A tiiva fassaadi renoveerimine ja ventilatsiooni paigaldamine.
  • Zoomeedikumi tudengite riietusruumide ehitamine.
  • Märja lüpsifarmi teadus- ja õppetööks vajaliku sisseseade kaasajastamine.
  • Õpi- ja töökeskkonna parendamine, bioohutuse ja -turvalisuse ning ravimite käitlemise ohutuse tagamine instituudis.
Ajakohastatud õppe- ja teadusinfrastruktuur.
VLI optimaalne akadeemiline koosseis ülikooli eesmärkide saavutamiseks. Akadeemilise koosseisu vastavusse viimine akadeemilise tegevuse vastutusvaldkondadega õppetoolides.

LISA 1

SWOT analüüs

1. Tugevused

Veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse, toiduteaduse ja vesiviljeluse valdkondade integreeritus.

2. Nõrkused

  • Konkurentsivõimelise ja rahvusvahelise teadustöö kogemusega akadeemilise personali vähesus ja ebaühtlane jaotumine valdkonniti.
  • Kaasaegse töö- ja õpikeskkonna puudumine mõnedes õppehoonetes (õppelaborid, töötajate puhkeruumid, söögikoht, tänapäevased riietusruumid üliõpilastele, kohati töötervishoiu- nõuetele mittevastav sisekliima tööruumides).
  • Õppekavade nõrk

3. Võimalused

  • Euroopa Liidu teadus-arendustegevuse prioriteedid sobivad instituudi
  • Rahvusvaheliste koostööpartnerite, haridus- ja arendustegevuse turu ja finantseerimis- võimaluste
  • Euroopa tööjõuturul on ingliskeelse veterinaarmeditsiiniõppe järele nõudlus.
  • Avaliku ja erasektori nõudluse suurenemine teaduspõhise teabe järele.
  • Ühiskonna stabiilsus ning turvaline ja roheline

4. Ohud

  • Riiklik teadus- ja kõrghariduspoliitika ei soosi erasektori ressursside suuremat
  • Teadus- ja arendustegevuse riigipoolne alafinantseeritus ja projektipõhisus.
  • Õppetegevus, sh veterinaarmeditsiini kliiniline õpe on riiklikult
  • EAEVE kvaliteedinõuetega mittearvestamine ülikooli eelarve
  • Õppimisealise rahvastiku madalseisu mõju struktuursetele muutustele kõrghariduses, sh õppekavadele kandideerijate arvu vähenemine.
  • Maaelu ja põllumajanduse vähenev atraktiivsus ühiskonnas.
  • Ülikooli keskpärane maine.