Anatoomia

Zoomeedikum, Kreutzwaldi 62 A-tiib
A120 dots Enn Ernits; tel 731 3242, 731 3243
A121  lektor Esta Nahkur, v-lab Eha Järv, lab Tiina Kivisäkk; tel 731 3243
A101  prepareerimisruum
 A122  praktikumiruum
A123  muuseum

Ajalooline paiknemiskoht Narva maanteel (Toivo Suuroja foto)

Ajalugu

KODULOOMADE NORMAALANATOOMIAT, mida esialgu nimetati zootoomiaks, õpetasid Tartu Veterinaariakooli (TVK) ja Tartu Veterinaariainstituudi (TVI) perioodil professorid Friedrich Brauell (aastatel 1849–1868), Alexander Rosenberg (aastatel 1868–1893) ja Ludvigs Kundzinsh (1918. aastani). Zootoomia praktilisi harjutusi juhendasid prosektorid Karl Dyrssen, Johann Korol, Aleksandrs Zemmers jt. Prepareerimisharjutused toimusid esialgu praegusel Ülikooli tänava õuel pesuköögist kohandatud zootoomikumis. Aastail 1857–1860 valmis F. Brauelli näpunäidetel ja TÜ arhitekti A. Rathausi projekti alusel "Theatrum zootomicum", mille koosseisu kuulus galeriiga ühendatud prepareerimishoone. Seda kasutati 1992. aastani, mil koliti ümberehitatud dekanaadimajja (Narva mnt 84). 2000. aasta sügisel koliti praegusesse asukohta.

 

Friedrich Brauell

Alexander Rosenberg

Ludvigs Kundzinsh

 

Prof F. Brauell on uurinud morfoloogia vallas kabja, sõra, küüniste ehitust ja kasvu ning suguelundite lihaseid.
Prof Sergei Putshkovski uuris anatoomia vallas kodarluulihaste ehitust, jagunemist ja kinnitust koeral, kirjeldades sellel loomaliigil esmakordselt suhteliselt pisikest M. radialis extensor intermedius't. Ta täiustas korrosioonpreparaatide valmistamist sisekõrvast. Korrosioonitehnikaga tegeles ka prosektor Nikolai Prozorov.

 TÜ loomaarstiteaduskonnas on anatoomiat õpetanud professorid L. Kundzinsh (1919–1920), Hans Richter (1923–1933) ja Elmar Vau (1934. aastast) ning paaril aastal pärast L. Kundzinshi lahkumist prosektor A. Malmanis.

 

Hans Richter

Elmar Vau

Prof H. Richter uuris Tartu-perioodil peamiselt morfoloogia filosoofilisi probleeme, eriti struktuuri ja funktsiooni suhteid, ning refereeris kaastöötajate vahendusel erialast kirjandust.

 

 Prof E. Vau on avaldanud töid kaarnajätke arengust (1933), soolepaeltest hobusel, seal, küülikul ja meriseal (1934) jm, samuti uurimusi väärarenditest ja loomakaitsest.

 Prof J. Tehver käsitles TÜ loomaarstiteaduskonna perioodil histoloogiliste probleemide kõrval eesvöötme lihaste innervatsiooni (1928), kana munajuha ehitust (1930) jm. J. Tehveri õhuke "Koduloomade anatoomia" (1934) oli esimene anatoomiaalane kõrgkooliõpik Eestis.

 N Liidu perioodist alates on koduloomade/põllumajandusloomade anatoomiat õpetatud veterinaaria, loomakasvatuse ja lihatehnoloogia üliõpilastele. Seda on teinud prof Elmar Vau (1940–1968), dots Paul Saks (1946–1994), dots Valentina Kärner (1969–1983), dots Enn Ernits (1983. aastast) ja ass Esta-Laine Nahkur (1990. aastast).

 

Paul Saks

Valentina Kärner

EPA-perioodil käsitles prof E. Vau kõrgetoodanguliste lehmade skeletti ja verevarustust, eriti udara veresooni, veiste emakakaela ehitust jt probleeme. Prof J. Tehveri sulest ilmus sõjajärgsel perioodil "Koduloomade anatoomia" (1945) ning "Põllumajandusloomade anatoomia ja füsioloogia" (1957).

  Dots Paul Saks, kes kaitses veterinaariakandidaadi dissertatsiooni prof E. Vau juhendamisel (1956), võttis kasutusele universaalse matseratsiooniaparaadi (1955–1958) ja täiustas verevõtmise viisi kraniaalsest õõnesveenist (1958, koos V. Tilgaga). P. Saksa ja V. Kärneri ühisteks uurimissuundadeks olid 1) kanade morfoloogiliste iseärasuste kindlakstegemine (1968–1977), kusjuures uuriti luude pneumatiseerumist, rinnaku luustumist, maksa arengut, kloaagi ehitust, endokriinnäärmete kasvudünaamikat ning 2) põllumajandusloomade suguelundite morfoloogia (1959–1981), sealhulgas purskejuha iseärasuste, udara, emaka ja munasarja verevarustuse, lehmade tupesulgurmehhanismi selgitamine (1978–1981). 1990-ndatel aastatel on P. Saks ja vanemlaborant Eha Järv tegelnud eesti loomakasvatuse arengu ja tõugude kujunemise kindlakstegemisega arheoloogilistel kaevamistel leitud luude põhjal.

 P. Saks on koostanud õpivahendi "Lindude anatoomia" (1985), koos J. Tehveriga EPA zootehnikateaduskonna üliõpilastele ja Väimela veterinaartehnikumi õpilastele mõeldud õpiku "Põllumajandusloomade anatoomia" (1968) ning üheskoos V. Kärneri ja E. Ernitsaga arvukalt anatoomia õpivahendeid (1977–1993), sh "Põllumajandusloomade süda ja veresooned" (1977), "Põllumajandusloomade hingamiselundid" (1978), "Põllumajandusloomade liikumisaparaat I–IV" (1979, 1981, 1986), "Põllumajandusloomade seedeaparaat I–III" (1982–1985), "Põllumajandusloomade kuse-suguorganid" (1986), "Koduloomade anatoomia laboratoorsed tööd I–III" (1985–1988) ja "Koduloomade liikumiselundkond I" (1993).

 VÕRDLEVAT ANATOOMIAT õpetasid TVK ja TVI üliõpilastele TÜ professorid Karl Bogislaus Reichert (1850–1852), Adolf Eduard Grube (1852–1853), Karl Reinhold Kupffer (1859–1860), Christian Hermann Ludwig Stieda (1861–1879) ja Emil Woldemar Rosenberg (1879–1887) ning dots Hermann Martin Asmuss (1855–1859).

 Aastatel 1868–1869 avaldas mitmekesiste teadushuvidega prof Friedrich Brauell mäletsejaliste morfoloogia vallast neli artiklit isassuguelundite lihaste uurimise tulemustest veisel, lambal, põhjapõdral ja kitsel.

 Prof Alexander Rosenberg oli väheproduktiivne kirjamees, kuid teda peeti suuliste teadmiste poolest suurimaks spetsialistiks elavate ja väljasurnud loomade luude alal. Ta oli Prantsusmaalt ja mujalt kogunud omalaadse kollektsiooni (üle 20 000 ühiku) väljasurnud ja elavate imetajate, eriti sõraliste luudest ja hammastest. Praegu säilitatakse seda TÜ zooloogiamuuseumis.

 1887. aastal sai nii võrdleva anatoomia kui ka zooloogia õppejõuks TVI kasvandik L. Kundzinsh, kelle ettevõtmisel rajati suhteliselt täiuslikud zooloogia ja võrdleva anatoomia preparaatide kogud.

 Prof Sergei Putshkovski avaldas huvipakkuva kasuistliku uurimuse koera kaelaroietest, mis esinevad tavaliselt madalamatel selgroogsetel (1896). Fülogeneetilist suunda esindas ka tema uurimus koera kannaluudest (1897).

 TÜ loomaarstiteaduskonna perioodil käsitles prof Hans Richter mitmesuguste elundite (maks, õhukott, jäsemete distaalosad) fülogeneesi.

 ZOOLOOGIAT on TVK ja TVI ajajärgul 1887. aastani õpetanud TÜ väljapaistvad õppejõud professorid Adolf Eduard Grube (1850–1855), Gustav August Adam Flor (1860–1883) ja Max Gustav Christian Karl Braun (1883–1885) ning dotsendid Hermann Martin Asmuss (1855–1860) ja Nikolai Samsonov (1917–1918). Aastail 1887–1917 õpetas nimetatud distsipliini L. Kundzinsh.

 TOPOGRAAFILIST JA RAKENDUSANATOOMIAT hakkas iseseisva ainena loomaarstiteaduskonnas õpetama prof H. Richter. 1944. aastal liideti selle õpetamine operatiivkirurgiaga.

 VETERINAARMEDITSIINI AJALUGU. Prof Elmar Vau on käsitlenud TVI ajalugu, pöörates seejuures peamist tähelepanu õppeasutuse panusele veterinaarmorfoloogia vallas. Dots Paul Saks on avaldanud veterinaarmeditsiini ajaloo alal rea kirjutisi.

 Alates 1970-ndate aastate keskpaigast tegeleb Tartu veterinaariakõrgkooli ajaloo uurimisega dots Enn Ernits. Ta on kaitsnud sel teemal nii kandidaadi- kui ka doktoritöö; viimase pealkirjaks on "Tartu Veterinaariakooli ja -instituudi panus mikrobioloogia ja epizootoloogia arengusse" (1995). Veterinaarmeditsiini ajalugu õpetab E. Ernits veterinaarmeditsiini üliõpilastele alates 2001.–2002. õ-a kevadsemestrist.

 E. Ernits on uurinud morfoloogia lätete otsinguil südame kujutamist Euraasia muinasaegses kaljutaides ning kirjeldanud lähtuvalt zooloogilise taksonoomia ja anatoomilise terminoloogia printsiipidest petroglüüfe mahukas ingliskeelses kataloogis "Äänisjärve kaljuraiendid: Vodla regioon" (1998; koostöös mag Väino Poikalaineniga). E. Ernits on vadja, isuri, karjala ja vepsa ekspeditsioonidel (1970–1988) kogunud rahvaveterinaariat ja -astronoomiat kajastavat ainestikku. Paljude teadusseltside tegevliikmena on E. Ernits avaldanud teadustöid ka keelte, rahvaluule, -usundi jm vallast.

Õppetöö

Õpetatakse koduloomade anatoomiat (dots E. Ernits, lektor E. Nahkur) ja veterinaarmeditsiini ajalugu
(dots E. Ernits) loomaarstiteaduse eriala üliõpilastele ning põllumajandusloomade morfoloogiat
(emeriitprofessor T.Suuroja) loomakasvatussaaduste tootmise õppekava üliõpilastele.

Õppeprogrammid, -materjalid  ja -kirjanduse leiate ÕIS-ist

Teadustöö

Dots E. Ernits uurib käesoleval ajal

1. veterinaarmeditsiini ajaloo valdkonnas Tartu veterinaariakõrgkooli tegevust,
2. soome-ugri keeleteaduse alal läänemere-soome keeli,
3. muinastaideteaduse vallas soome-ugri muinastaiet. Koostab anatoomia õpikirjandust.

Lektor E. Nahkur uurib kodu- ja ulukloomade vaagna ehitust ning arengut. Koostab anatoomia õpikirjandust. V-lab E. Järv uurivad kodu- ja ulukloomade vaagna ehitust ja arengut ning arheoloogilistel väljakaevamistel leitud osteomaterjali.