Eksamiküsimused

Students' opinions

 

SISSEASTUMISEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED LOOMAKASVATUSE ERIALAL

LOOMAGENEETIKA JA ARETUSÕPETUS

1. Geneetilise informatsiooni põhiülekanded valgusünteesil (replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Geneetilise info edasiandmine mitoosi ja meioosi teel.
2. Sugukromosoomid ja soo määramine. Soo määramise tüübid, XX-XY, XX-XO, ZZ-ZW, ZZ-ZO- süsteem. Suguliiteline pärilikkus.
3. Tunnuse muutlikkus. Mittepäriliku ja päriliku muutlikkuse vormid.
4. Geenide koostoime. Komplementaarsus. Epistaas. Duplikaatsus. Polümeersus. Modifikaatorgeenid. Pleiotroopsus
5. Genotüüp ja keskkond. Reaktsiooninorm. Morfoosid. Fenokoopiad. Genotüübi ja keskkonna interaktsioon.
6. Genotüübi- ja geenisagedus. Hardy-Weinbergi seadus.
7. Suguluskoefitsient. Inbriiding ja autbriiding.
8. Fenotüübilise dispersiooni komponendid. Tunnuste päritavus.
9. Eri tootmistüübile omane kehaehitus.
10. Kasvu ja arengu seaduspärasused.
11. Aretusväärtus ja hindamise põhimõtted.
12. Valiku mõiste, valiku vormid ja tüübid.
13. Valikuedu prognoosimine.
14. Homogeenne ja heterogeenne paaridevalik.
15. Puhasaretus ja sugulusaretus.
16. Ristamine ja hübridiseerimine.
17. Embrüosiirdamise ja kunstliku seemenduse aretuslik hinnang.
18. Tõu mõiste ja kujunemine.
19. Loomageneetiliste ressursside säilitamine.
Õppematerjalid: Loomageneetika ja Aretus (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 7313 451, Sirje Ruus, sirje.ruus@emu.ee, tel. 7313039)

SÖÖTMISÕPETUSE JA TOITUMISFÜSIOLOOGIAD

1 Toitefaktorid (lk. 41…60).
2. Söödad kui toitefaktorite kandjad (lk. 71..98).
3. Toitefaktorite sisaldus söötades (lk. 110…123).
4. Energia arvestuskategooriad (lk. 105…197).
5. Söötade seeduvus ja seda mõjutavad tegurid (lk.134…145).
6. Süsivesikute seede lihtmaolistel loomadel (lk. 151…153).
7. Süsivesikute seede mäletsejalistel loomadel (lk. 168…170).
8. Proteiini seede lihtmaolistel loomadel (lk. 146…150).
9. Proteiini seede mäletsejalistel loomadel (lk. 163…167).
10. Rasvade seede mäletsejalistel ja lihtmaolistel loomadel (lk. 150…151; 167…168).
11. Söötade toiteväärtuse hindamine (lk. 233…258).
12. Söötmisnormid ja normeeritud söötmine (lk. 259…266).
13. Söömus ja seda mõjutavad tegurid (lk. 269…270).
Õppematerjal: Ü.Oll Söötmisõpetus I (1994)

VEISEKASVATUS

1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veiste ulukeellased.
2. Veisetõugude klassifikatsioon. Eesti holstein ja eesti punane veistõug. Veiste aretustehnika. (suguküpsus, ind, tiinestamine, poegimine).
3. Karja struktuur ja taastootmine.
4. Veiste praktiline valik.
5. Udara ehitus, piima teke ja väljutamine.
6. Lehmade piimajõudlust ja seda mõjutavad tegurid.
7. Veiste märgistamine ja nudistamine.
8. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus.
9. Veiste lihajõudlus ja seda mõjutavad tegurid.
10. Piima kvaliteedinäitajad.
11. Lüpsitehnoloogia alused. Lehmade lüpsmine.
12. Veiselauda mikrokliima ja tervishoid.
13. Veiste pidamine.
Õppematerjalid: Veisekasvatus (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 7313 451, Sirje Ruus, sirje.ruus@emu.ee, tel. 7313039)

SEAKASVATUS

1. Sigade bioloogilised ja majanduslikud iseärasused.
2. Sigade reproduktsioonijõudlus.
3. Sigade nuuma- ja lihajõudlus.
4. Emiste paaritamine ja kunstlik seemendamine.
5. Voorpoegimine.
6. Poegimiste organiseerimine, emiste ja põrsaste hooldamine.
7. Vabade ja tiinete emiste ning sugukultide pidamine.
8. Imikpõrsaste pidamine.
9. Põrsaste võõrutamine. Võõrdepõrsaste pidamine.
10. Nuumsigade pidamine.
11. Seatõud Eestis ja enamlevinud lihasigade tõud maailmas.
12. Emiste karjastpraakimise peamised põhjused.
13. Emiste reproduktsioonitsükli perioodid. Emiste östraaltsükkel.
Õppematerjalid: Seakasvatus (3635 KB)

LINNUKASVATUS

1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis.
2. Põllumajanduslindude bioloogilised iseärasused.
3. Kunstlik hautamine.
4. Munakanade krossid Eestis.
5. Lihakanade krossid Eestis.
6. Kalkunikasvatus.
7. Pardikasvatus.
8. Munakanatibude ja noorkanade kasvatamine.
9. Kanabroilerite kasvatamine.
10. Hanekasvatus.
Õppematerjal: Linnukasvatus (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 7313 451, Sirje Ruus, sirje.ruus@emu.ee, tel. 7313039)

LAMBAKASVATUS

1. Lambakasvatus Eestis.
2. Lambatõugude klassifikatsioonid ja.Eestis aretatavad lambatõud.
3. Lammaste liha-, villa-, piima-, ja reproduktsioonijõudlus, lambanahad.
4. Tiinete ja imetavate uttede söötmine, söötmisvigadest põhjustatud ainevahetushaigused.
5. Lammaste karjatamine, lambakarjamaade tüübid, karjatamiskoormus, tarastamine.
6. Lammaste sigimisbioloogia, paaritamine ja selle organiseerimine.
7. Lammaste poegimine ja selle korraldus, tallede surevuse põhjused.
8. Tallede üleskasvatamine, nende võõrutamine.
9. Lambalautade tüübid, lambalauda sisustus, sisevaated, zoohügieenilised nõuded.
10. Kitsekasvatus Eestis. Kitsetõud. Kitsekasvatussaadused.
Õppematerjal: LAMBAKASVATUS EESTIS(820 KB) dots. P.Piirsalu (03.12.2003)
 LAMBAKASVATUSE KONSPEKT(112 KB) dots. P.Piirsalu (03.12.2003)
 LAMMASTE JÕUDLUS(96 KB) dots. P.Piirsalu (03.12.2003)
 JÕUETUTE JA HÜPOTERMILISTE TALLEDE SÜNNIJÄRGSEST HOOLDAMISESTdots. P. Piirsalu (1560 KB) (25. 04. 2003)

HOBUSEKASVATUS

1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine.
2. Hobusekasvatus Eestis.
3. Hobuste eksterjöör ja interjöör, konstitutsioon ja toitumus, hobuse kehapiirkonnad
4. Hobuste tüpiseerimine (2 esimest klassikalist printsiipi), hobusetõugude klassifitseerimine (kolmas printsiip).
5. Hobuste värvused, hobuste märgised, hobuse vanuse määramine hammaste järgi
6. Allüürid ja allüüride korrapärasus
7. Veojõud, selle mõõtmine, ühikud, tehtud töö ja võimsus, mõõtmine ja ühikud
8. Iseärasusi hobuste jootmisel ja söötmisel, hobuste ettevalmistamine ja hooldus enne ratsutamist või rakendisõitu.
9. Täisverelised tõud
10. Poolverelised tõud
11. Ratsahobuste tõud
12. Traavlite tõud, ratsa-rakke (universaal)hobused
13. Lääne-Euroopa raskeveohobused, ponitõud
Õppematerjal: H. Mauring, 1986. Hobusekasvatus ja ratsasport

 

SISSEASTUMISEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED TOIDUAINETE TEHNOLOOGIA ERIALAL

PIIMATOODETE TEHNOLOOGIA

Täispiimatoodete tehnoloogia

  1. Piima koostis, nõuded varutavale piimale Eestis.
  2. Põhiprotsessid piimatööstuses: kuumtöötlemine, separeerimine, homogeniseerimine. Kasutamise eesmärgid, liigid.
  3. Pastöriseeritud piima ja kõrgkuumutatud piima tehnoloogia.
  4. Rõõsa koore tehnoloogia.
  5. Jäätise tehnoloogia.
  6. Hapupiimatoodete üldiseloomustus, põhioperatsioonid (resevruaar- ja termostaatmeetodil).
  7. Jogurti tehnoloogia.
  8. Kohupiima tehnoloogia.

Juustutehnoloogia

  1. Juustude klassifikatsioon, juustu koostis ja toiteväärtus.
  2. Juustupiim ja selle eeltöötlemine.
  3. Juustupiima kalgendamisprotsess, juuretiste ja muude lisandite kasutamine juustutootmisel.
  4. Juustutoorikute valmistamine (vormimine, soolamine, katmine).
  5. Juustude valmimine.
  6. Kõvade, pehmete ja sulatatud juustude tootmise tehnoloogiline protsess.

Võitehnoloogia

  1. Või koostis, toiteväärtus ja võivalmistamise põhimõtted.
  2. Võivalmistamise tehnoloogilised etapid ja masinad.
  3. Võivalmistamiseks kasutatava piima ja koore töötlus (separeerimine, pastöriseerimine, koore valmimine, hapendamine) ning võijuuretised.
  4. Võivalmistamise operatsioonid (koore kokkulöömine, peti eraldamine, võitera pesemine, pressimine).

Piimakonservide tehnoloogia

  1. Piimakonservide üldiseloomustus – klassifikatsioon ja konserveerimise viisid.
  2. Piimakonservide üldtehnoloogia – nõuded toorainele, standardiseerimine (normaliseerimine), pastöriseerimine, kontsentreerimine jt.
  3. Suhkruta ja suhkruga kondenskonservide tehnoloogia.
  4. Kuivade piimakonservide tehnoloogia (kuivatamise viisid, lõssi- ja täispiimapulbri tehnoloogia).
  5. Kiiresti lahustuva täispiima- ja lõssipulbri tehnoloogia.
  6. Piimapulbrite kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid (tehnoloogia, säilitamistingimused jt).

Õppematerjalid: Piimatoodete tehnoloogia, Juustutehnoloogia lühikursus, Võitehnoloogia lühikursus, Toiduainete tehnoloogia õpik, Abiks väikekäitlejale. II osa, Piim ja piima töötlemine (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 731 3451, Sirje Ruus, sirje.ruus@emu.ee, tel 731 3039)

TOIDUAINETÖÖSTUSE TEHNOLOOGILISED PROTSESSID JA ÜLDSEADMED

Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid

  1. Protsesside klassifikatsioon liikumapanevate jõudude jt aspektide järgi.
  2. Protsesside kulgemise põhiseadused. Protsesside materiaalne ja energeetiline bilanss.
  3. Toiduainete põhilised füüsikalised omadused (viskoossus, tihedus jt) ning nende mõju protsessidele.
  4. Protsesside põhiparameetrid (temperatuur, rõhk) ja nende tähtsus erinevates protsessides.
  5. Hüdrodünaamiliste protsesside põhialused, voolurežiimid.
  6. Energiakaod voolamisel, pumba võimsust mõjutavad tegurid.
  7. Mehaanilised protsessid – segamine ja peenestamine.
  8. Soojuslike protsesside põhialused, soojuslevi viisid (juhtivuslik, konvektiivne, kiirguslik).
  9. Soojusläbikande põhivõrrand. Soojuslike protsesside intensiivistamise võimalused.
  10. Soojus- ja jahutusagenside (aur, jäävesi jt) üldiseloomustus, kulu arvutamine ja kokkuhoiu võimalused.
  11. Soojusvahetite põhitüübid ja nende võrdlus protsesside efektiivsuse aspektist.
  12. Külmtöötlemine kui toiduainete konserveerimisviis – eelised ja puudused ning mõju toodete kvaliteedile.
  13. Kunstliku külma tootmine, jaotus ja kasutamine ning selleks vajalikud liinid, süsteemid ja seadmed.
  14. Külmladude ja külmhoonete üldiseloomustus.
  15. Külmavajaduse arvutamise alused. Külmakadude põhiliigid ja nende vähendamise võimalused.

Õppematerjalid: Piimanduse käsiraamat, Tartu, 2001, 667 lk.
Soidla, R., Elias, P., Mahla, T., 2004. Toiduainete konserveerimise ja säilitamise alused. Eesti Põllumajandusülikool. / Külmtöötlemine (lk 50-65)

Piimatööstuse üldseadmed

  1. Masinaelemendid (liited, võllid, ülekanded).
  2. Toiduainete transpordi ja vastuvõtu seadmed.
  3. Sisetransport.
  4. Torustikud, klapid, tankid.
  5. Pumbad.
  6. Separaatorid, termilise töötluse seadmed, homogenisaatorid.
  7. Pakendamise ja villimise seadmed.

Õppematerjalid: Piimatööstuse üldseadmed, Toiduainete tehnoloogia õpik (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 731 3451, Sirje Ruus, sirje.ruus@emu.ee, tel 731 3039)

TOIDUOHUTUS

  1. Toidujärelevalve korraldus Eestis.
  2. Mikroobsete toidust tingitud haiguste tekkepõhjused.
  3. Patogeenide allikad, nakkusesiirutajad, ennetamise teed: Salmonella, E. coli, Listeria monocytogenes.
  4. Patogeenide allikad, nakkusesiirutajad, ennetamise teed: Cl. botulinum, Cl. perfringens, S. aureus.
  5. Füüsikalised ohud. Ennetamise võimalused.
  6. Töötajate isiklik hügieen. Sobimatud harjumused toiduainete käitlemisel.
  7. HACCP süsteem. Tehnoloogiliste skeemide koostamine, ohtude ja ennetavate abinõude määramine.
  8. KKP määramine, kriitiliste piiride määramine, korrigeerivate tegevuste kehtestamine.
  9. Dokumentatsiooni koostamine, HACCP süsteemi tõestus ja audit.
  10. Keemilised ohud toidus: veterinaarravimite jäägid, toidu valmistamisel tekkivad ühendid (sh nitritid, PAH, akrüülamiidid), raskemetallid, mükotoksiinid. Ennetamine

Õppematerjalid: Toiduohutus (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 731 3451, Sirje Ruus, sirje.ruus@emu.ee, tel 731 3039)

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA

  1. Hügieeninõuded: ettevõttele esitatud üldnõuded, personali, ruumide, seadmete, töövahendite hügieen
  2. Tapaloomade vedu tapamajja
  3. Tapaloomade tapaeelne pidamine
  4. Tapaloomade uimastamine (mehhaaniline, elektriline, gaasiga)
  5. Veretustamine, vere kogumine ja töötlemine
  6. Veiste, sigade, lammaste lihakehade töötlemine
  7. Veiste-, sigade-, lammaste rümpade kvaliteediklassidesse määramine
  8. Liha ja tapasaaduste külmtöötlemine (jahutamine, külmutamine)
  9. Tapasaaduste (rupside) töötlemine
  10. Inimtoiduks mittekasutatavate tapa kõrvalsaaduste klassifitseerimine, kogumine, vedu, töötlemismeetodid
  11. Liha kui toit
  12. Liha tootmine ja tarbimine Eestis
  13. Liha morfoloogiline ja keemiline koostis
  14. Liha tapajärgsed muutused
  15. Rümba ja liha kvaliteedinäitajad
  16. Eesti lihatoodete klassifikatsioon
  17. Lihalõikuse põhialused
  18. Kulinaarse liha valik
  19. Vorstide ja suitsulihatoodete tooraine, maitse- ja lisaained
  20. Vorstide ja suitsulihatoodete abimaterjalid (kestad, võrgud jm)
  21. Liha valik ja ettevalmistamine vorstide tootmiseks
  22. Keeduvorstide tehnoloogia
  23. Suitsulihatoodete tehnoloogia
  24. Nõuded lihatoodetele

    Õppekirjandus:
  • Soidla, R., Anton, D., Lepasalu, L., Veri, K. Tapaloomade vedu ja algtöötlemine. 2009. Tartu
  • Soidla, R., Anton, D., Lepasalu, L., Veri, K., Mootse, H. Tapasaadused. Loomsed kõrvalsaadused. 2010. Tartu
  • Rei, M. Lihatehnoloogia teaduslikud alused. 2004. Tartu.
  • Loomakaitseseadus (RT I 2001, 3, 4)
  • EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30. 4. 2004, lk 55-205)
  • NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1/2005, 22. detsember 2004 mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5. 1. 2005)
    NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1099/2009, 24. september 2009, loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1–30)
  • EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus). ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33
  • Lihatehnoloogia praktilised tööd. 2013. (SA INNOVE)
  • ABIKS MAHE-PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE VÄIKEKÄITLEJALE. II osa Liha töötlemine. 2011.
  • Toiduainete tehnoloogia õpik

TAIMSETE TOIDUAINETE TEHNOLOOGIA

Taimsete toiduainete tehnoloogia

Jookide tehnoloogia

  1. Mahlade liigitus ja nende iseloomustus.
  2. Naturaalsete mahlade tootmistehnoloogia
  3. Vee ettevalmistus jookide tööstuses
  4. Mida tähendab deaereerimine ja milleks seda kasutatakse?
  5. Karastusjookide põhitooraine
  6. Mis on kupaaž ja kuidas seda valmistatakse?
  7. Karastusjookide tehnoloogia
  8. Õlle tooraine
  9. Õlle tehnoloogia
  10. Pruulimiseks kasutatavad seadmed, nende tööpõhimõtte
  11. Siidrite tooraine
  12. Siidri tehnoloogia
  13. Veinide klassifikatsioon
  14. Punase veini valmistamise tehnoloogia
  15. Valge veini valmistamise tehnoloogia
  16. Vahuveinide klassifikatsioon
  17. Vahuveini tehnoloogia
  18. Kangete alkoholsete jookide üldine jaotus
  19. Destilleerimine
  20. Kangete alkoholsete jookide üldine valmistamise tehnoloogia

Taimsete toiduainete tehnoloogia

  1. Tärklise tehnoloogia.
  2. Suhkru tehnoloogia.
  3. Maitseainete tehnoloogia.
  4. Pasta valmistamise põhitoorained ja nende omadused.
  5. Pasta taigna valmistamine (temperatuur, niiskus, segamise eripära).
  6. Pasta taigna töötlemine, kuivatamine.
  7. Pasta liigid.
  8. Köögiviljade hapendamine.
  9. Köögiviljade marineerimine.
  10. Köögiviljade konserveerimine.

Pagaritoodete tehnoloogia

  1. Teravilja koostis ja ehitus
  2. Jahu tüübid ja omadused.
  3. Jahu küpsetusomadused.
  4. Sool, Pärm, suhkur, rasvad, muna, jahuparandajad. Nende kasutamine ja omadused.
  5. Pagaritoodete klassifitseerimine
  6. Nisutaigna valmistamine (meetodid, temperatuur, konsistents, segamine, käärimine).
  7. Rukkitaigna valmistamine (juuretis, keet, niiskus, happesus, temperatuur, segamine).
  8. Taigna töötlemine (tükeldamine, ümardamine, eelkerkimine, kihitamine, vormimine).
  9. Küpsetus- ja jahtumiskadu.

Kondiitritoodete tehnoloogia

  1. Biskviittaigna valmistamine
  2. Liivataigna ja muretaigna valmistamine.
  3. Keedutaigna valmistamine.
  4. Lehttaigna valmistamine.
  5. Besee valmistamine.
  6. Kreemide valmistamine
  7. Siirupite valmistamine.
  8. Šokolaadi ja maiustuste valmistamine.

Õppematerjalid: Toiduainete tehnoloogia õpik, Soidla, R., Elias, P., Mahla, T. 2004. Toiduainete konserveerimise ja säilitamise alused. Halo Kirjastus, Pagariõppe õppematerjal, Pasta and Samolina Technology, Suhkur, Taimsed (KUIVAD) lisandid toiduainetööstuses, Tärklis ja selle tootmise tehnoloogia (parool - Irje Nutt, irje.nutt@emu.ee, tel 731 3451, Sirje Ruus, sirje.ruus@emu.ee, tel 731 3039)