Kokkuvõte

Käesoleva projekti eesmärk oli välja töötada optimaalse koostise ja struktuuriga ressursi- ja keskkonnasäästlik sööt jõevähi erinevate vanuserühmade jaoks. Granuleeritud vähisööt töötati välja koostöös Sannio Ülikooliga Itaalias, mida võrreldi seni Eesti vähikasvandustes kasutatavate söötadega (karpkala sööt kombineeritult külmutatud kalaga). Projekti raames viidi läbi 15 erinevat söötmiskatset akvaariumi- ja tootmistingimustes aastatel 2017-2022.

Söötmise põhikatsetele eelnes kaks pilootkatset, mille käigus töötati välja söötmiskatsete läbiviimiseks kohane metoodika. Pilootkatsete tulemusena selgus, et jõevähkide erinevate vanuserühmade jaoks sobiv söödanorm on väiksem kirjanduses soovitatust (4-5% vähkide massist). Kuna pilootkatsetes jäi sööta liiga palju järele, mis hakkas halvendama veekvaliteeti, arvestati edasistes söötmise põhikatsetes vähkide söödanormiks 2%. Samuti loobuti plaanist kasutada akvaariumides läbi viidavates söötmiskatsetes külmutatud kala, kuna see hakkas vees kiiresti roiskuma ja põhjustas veekvaliteedi halvenemist. Vajalike söötmiskatsete tingimuste osas sai selgeks ka valgusrežiimi (12 h valge:12 h pime) ja kruusa lisamise olulisus, mis on vajalik vähkide edukaks kestumiseks. Samuti leiti, et akvaariumitingimustes on kõige sobilikum söötmise põhikatseid läbi viia samasuviste ja 1-aastaste jõevähkidega.

Söötmiskatsetes planeeriti algselt ühe alternatiivse söödana karpkala sööda kõrval kasutada turul saadaolevat JBL NovoPrawn krevetisööta. Kuna esimeses pilootkatses ei osutunud krevetisööt paremaks kui Carp Aller Classic Vitamax karpkala sööt, siis otsustati projekti raames välja töötada kaks erineva koostisega vähisööta - soodsam sööt (A) sisaldas rohkem taimseid komponente ja kallim sööt (B) sisaldas rohkem loomseid komponente.

Söötmise põhikatsete tulemusel osutus samasuvistele jõevähkidele sobivaimaks söödaks projekti jooksul välja töötatud sööt A4 (40% proteiine ja 4% lipiide), millest toitunud vähkide kasv oli samaväärne karpkala sööta saanud vähkidega, kuid oluliselt parema ellujäämusega. Parema ellujäämuse A söödagrupis võisid tagada söödale lisatud polüfenoolid, mis tugevdavad vähkide immuunsüsteemi. Lisaks võisid positiivset mõju avaldada ka söödale lisatud seedimist soodustavad ensüümid ja C-vitamiin. C-vitamiini positiivset mõju noorvähkide ellujäämusele ja kasvule on kirjeldatud ka üksikutes uuringutes (Celada et al., 2012). Polüfenoolide kasulikku toimet vähkide immuunsüsteemile ja ellujäämusele kinnitas ka täiendav katse 1-aastaste jõevähkidega. Katse polüfenoole sisaldavate sünbiootikumidega näitas vähkide paremat kasvukiirust ja ellujäämust võrreldes kontrollgrupiga, kes sünbiootikume ei saanud. 

Söötmiskatse samasuviste vähkidega Kalatalu Härjanurmes näitas, et lisasöötmisega kasvavad vähimaimud kiiremini, kui seni praktikas kasutatud tiikide väetamisega. Kuna söömata jäänud sööt ei halvendanud ka veekvaliteeti, võib samasuviste vähimaimude lisasöötmist granuleeritud söödaga kasvanduse tingimustes kasvu kiirendamiseks soovitada.

RMK Põlula kalakasvatuskeskuses aastatel 2019-2022 läbi viidud söötmiskatsed 1-4- aastaste jõevähkidega sumpades näitasid seni Eesti vähikasvandustes kasutatava Carp Aller Classic Vitamax karpkala sööda sobivust jõevähi kasvatamiseks nii vähkide kasvukiiruse kui ellujäämuse poolest. Projekti raames disainitud söödad olid algselt proteiinivaesemad ja rasvarikkamad kui karpkala sööt, mis võis esimestel katseaastatel vähkide kasvukiirust pidurdada. Söödas A vähendati kolmandaks katseaastaks küll lipiidide sisaldust ja suurendati proteiinide hulka (A4), kuid esimestel aastatel maha jäänud kasv hilisema proteiinirikkama söödaga ei taastunud. Sumbakatsete ja paralleelselt akvaariumikatsete tulemustest saab järeldada, et proteiinirikkam ja väiksema rasvasisaldusega sööt on esimestel eluaastatel vähkide kiiremaks kasvuks väga oluline. Vähkide kasvukiirus pidurdub suguküpsuse saabumisega ning siis võib üle minna soodsamale madalama proteiinisisaldusega söödale. Sumbakatsetes olid ellujäämused kõikides katsegruppides üle 90%, mis kinnitas, et katsetingimused olid sobivad. Seega ei ilmnenud ka olulist erinevust söödagruppide ja ellujäämuste vahel. Samas oli polüfenoole sisaldava sööda mõju ellujäämusele võrreldes teiste katsesöötadega oluliselt parem akvaariumikatsetes samasuviste ja 1-aastaste vähkidega, mis näitab, et ebasobivamate keskkonnatingimuste korral võib immuunsust parandavast söödalisandist kasu olla.

Läbi viidud söötmiskatsete põhjal võib soovitada samasuviste ja kuni 3- aastaste vähkide kasvatamisel kasutada projekti raames välja töötatud A4 sööta ja üle 3-aastastel vähkidel A2 sööta, mille proteiinisisaldus on madalam (28,4%) ja polüfenoolide sisaldus kõrgem. Samas tagab piisava kasvukiiruse jõevähkidele ka turul saadaolev Carp Aller Classic Vitamax karpkala sööt, kuid ellujäämus ebasoodsamates keskkonnatingimustes on polüfenoole sisaldavat sööta saanud vähkidel parem.

Projekti raames hinnati ka teisi turul saadaolevaid kalasöötasid nii akvaariumi- kui tootmistingimustes (TP Invest OÜ vähikasvanudses), mis võiksid jõevähile toitainete vajadustest lähtuvalt sobida. Katsete tulemusel selgus, et nii Leedus toodetud Ofeedo Extracarp karpkalasöödad kui Alltech Coppens Intensiv tuurasööt lagunevad vees jõevähi jaoks liiga kiiresti, mis seeläbi halvendavad veekvaliteeti. Seega ei leitud seni turul saadaolevatest kalasöötadest alternatiivi seni kasutatavale Carp Aller Classic Vitamax karpkalasöödale.

Katsete käigus ilmnes, et vähkide kasv on väga varieeruv, mis näitab vajadust vähke sorteerida juba esimestel eluaastatel. Lisaks pikkusele tuleks vähke sorteerida ka soo järgi, kuna isaste vähkide kasv on emaste omast oluliselt kiirem. Sorteerimisega on võimalik vähendada kannibalismi ja säilitada turustatavate vähkide kaubanduslikku väärtust.

Projekti jooksul valmis üks bakaleureusetöö (Lisa 1) ja üks magistritöö (Lisa 4), kaks posterettekannet rahvusvahelistel teaduskonverentsidel (Lisad 2 ja 3) ning üks doktoritöö (Lisa 5).

• Lõpparuanne 
  • Lisa 1
  • Lisa 4
  • Lisa 2
  • Lisa 3
  • Lisa 5