Töökorralduseeskiri
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Töökorralduse reeglid (edaspidi tööreeglid) on Eesti Maaülikooli (edaspidi ülikooli) sisedokument, milles määratakse kindlaks ülikooli kui tööandja ja ülikooli töötajate käitumisreeglid ning poolte kohustused töösuhetes, lähtudes töölepingu seadusest, ülikooliseadusest ja ülikooli põhikirjast.
1.2. Olukordades, mida ei reguleeri ülikooli tööreeglid, tööõiguse, töötervishoiu-, tööohutuse- ega ka muud normatiivaktid, juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi õigusaktidest, töötaja töölepingust ning ametijuhendist, tööandja juures väljakujunenud väärtustest, põhimõtetest ja üldtunnustatud viisaka ja eetilise käitumise printsiipidest, mõistlikkusest ning hea usu põhimõtetest.
1.3. Tööreeglid on tööandja ja töötaja vahelise töölepingu lahutamatu osa ning kohustuslikud täitmiseks nii töötajale kui ka tööandjale. Tööreeglid asuvad paberkandjal personaliosakonnas ning ülikooli elektroonilises arvutivõrgus (intranetis). Tööreeglite muudatusi eraldi allkirja vastu ei tutvustata, need avalikustatakse arvutivõrgus (intranetis), kus kõigil töötajatel on võimalus tööreeglite muudatustega tutvuda.
1.4. Personaliosakonna töötaja tutvustab tööreegleid allkirja vastu igale töölepingu alusel tööle asuvale töötajale.
1.5. Tööreeglite nõuete pahatahtlikku, objektiivsete põhjusteta mittetäitmist, käsitleb tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena töötajast tuleneval põhjusel.
1.6. Tööreeglid tõlgitakse inglise keelde, kuid eesti- ja ingliskeelse teksti vastuolude korral kehtib eestikeelne tekst.
2. TÖÖTAJAGA TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPETAMINE
2.1. Töösuhete aluseks on töötaja ja tööandja vaheline tööleping koos kõikide lisadega. Töölepingu töötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab ülikooli rektor või rektori volitatud isik.
2.2. Tööleping sõlmitakse hiljemalt töötaja tööleasumise päeval kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale.
2.3. Töölepingu sõlmimiseks on tööandjal õigus nõuda järgmisi dokumente/teavet:
2.3.1. isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba);
2.3.2. vajalikku haridust või kvalifikatsiooni tõendavad tunnistused (diplomid);
2.3.3. üks foto (4 x 5 cm);
2.3.4. töötaja arveldusarve number;
2.3.5. alaealiste laste arv ja nende isikuandmed (alla 14a.);
2.3.6. osalist töövõimetust tõendavad dokumendid;
2.3.7. muud dokumendid ja informatsioon, mis vajalik töölepingu täitmiseks.
2.4. Kui tööandja kehtestab töötaja suhtes lühema kui 4-kuulise katseaja, tuleb katseaja kestus ja algus- ning lõpukuupäev fikseerida töölepingus.
2.5. Töölepingu muutmine on lubatud poolte kirjalikult vormistatud kokkuleppel (välja arvatud seadusega ettenähtud juhud), millele kirjutavad alla tööandja poolt punktis 2.1. nimetatud töötajad.
2.6. Töölepingu sõlmimisel nõutavates dokumentides kajastuvate andmete muutumisest/ täiendamisest teavitab töötaja suuliselt või kirjalikult ühe nädala jooksul personaliosakonda.
2.7. Tööandja ei tohi tähtajalist (kuni viieaastast) töölepingut sõlmida samalaadse töö tegemiseks rohkem kui kaks korda järjest, v.a juhud, mis tulenevad Ülikooliseaduse §-st 39. Tähtajalist töölepingut tohib pikendada üks kord viie aasta jooksul.
2.8. Töölepingu võib katseajal üles öelda nii töötaja kui ka tööandja etteteatamisajaga 15 kalendripäeva, see kehtib nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu puhul.
2.9. Poolte kokkuleppel võib töölepingu üles öelda igal ajal, kui üks pooltest esitab selleks avalduse ja teine pool annab lepingu ülesütlemiseks kirjaliku nõusoleku.
2.10. Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda, järgides töölepingu seaduses sätestatud korda. Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta.
2.11. Töölepingu lõpetamine vormistatakse töölepingu lisana, milles näidatakse: lepingu lõpetamise alus viitega seaduse §-le, lõikele ja punktile; lepingu lõpetamise päev; hüvitamisele või kinnipidamisele kuuluv puhkusepäevade arv.
2.12. Töölepingu lõpetamise päevaks on töötaja tööloleku viimane päev. Tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu (tööle asunud enne 1.07.2009) ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval.
2.13. Töötaja on kohustatud hiljemalt töölepingu lõpetamise päeval tagastama tööandjale kuuluvad töövahendid ning muud materiaalsed väärtused. Samuti tuleb üle anda töötaja valduses olev tööga seonduv dokumentatsioon kirjaliku üleandmis-vastuvõtu akti alusel oma töö vahetule korraldajale või struktuuriüksuse juhile.
3. TÖÖKORRALDUSTE ANDMINE
3.1. Tööandja esindajaks on rektor ja rektori volitatud isikud.
3.2. Tööandja kohustub kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigel ajal vajalikke töökorraldusi.
3.3. Töökorraldusi annab töötajale töö vahetu juht kas suuliselt või kirjalikult olenevalt töö eesmärgist ja sisust.
3.4. Kõrgemalseisev juht võib anda töötajale korraldusi ka otse, teavitades sellest töötaja vahetut juhti.
3.5. Töökorraldused on täitmiseks kohustuslikud juhul, kui need on õiguspärased ja kooskõlas töö eesmärgi ja sisuga.
3.6. Keelatud on anda korraldusi, mis on vastuolus seadusega, ületavad korralduse andja volitusi ja mille täitmiseks korralduse saajal puudub õigus, pädevus või mille täitmine seab ohtu töötaja või tööandja elu, tervise ning vara. Seesugust korraldust saades on töötaja kohustatud sellest teavitama korralduse andja otsest ülemust.
4. TÖÖAEG
4.1. Tööaeg on töölepingu või poolte kokkuleppega määratud ajavahemik, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, tööaja kestus ehk täistööaeg on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
4.2. Lühendatud täistööaega kohaldatakse alaealistele töötajatele tulenevalt töölepingu seadusest.
4.3.Tööaeg on Eesti Maaülikoolis esmaspäevast reedeni kl 8.00 – 16.30.
Õppejõud ja teadustöötaja võib tööaega korraldada iseseisvalt temaga töölepingus kokku lepitud tingimustel olles väljaspool õppetöö aega tööaja kestel kättesaadav tööalaseks suhtlemiseks.
4.4. Lõunavaheaeg on 30 minutit, ajavahemikus kl 12.00 – 14.00. Täpne aeg määratakse kindlaks kokkuleppel töö vahetu korraldajaga. Õppejõu lõunavaheaeg lähtub õppetöö korraldusest.
4.5. Struktuuriüksuste juhid, kellel on vähemalt kolm alluvat, korraldavad lõunavaheaja kasutamise selliselt, et struktuuriüksuses oleks tagatud katkematu töö.
4.6. Valvuri ametikohal võib kasutada tööaja summeeritud arvestust. Valvurite tööaja algus ja lõpp, samuti vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks määratakse kindlaks tööajakavaga, mille koostab ja kinnitab kinnistujuht. Tööajakava koostatakse iga kuu kohta ja tehakse töötajale teatavaks kirjalikult hiljemalt eelmise kuu viimasel tööpäeval.
4.7. Töötajad, kes töötavad tööajakava alusel, võivad töölt lahkuda alles pärast järgmise vahetuse töötaja tööletulekut. Kui järgmise vahetuse töötaja ei ole ettenähtud ajal tööle ilmunud, peab töötaja sellest kohe teatama töö vahetule korraldajale ja jätkama tööd kuni järgmise vahetuse töötaja tööle saabumiseni, kuid mitte rohkem kui neli tundi tema enda vahetuse lõppemise ajast arvates.
4.8. Tööpäevad vahetult enne uusaastat (01.01.), Eesti Vabariigi aastapäeva (24.02.), võidupüha (23.06.) ning jõululaupäeva (24.12.) lühendatakse kella 13.30-ni v.a töötajatel, kes töötavad tööajakava alusel. Teistel riigipühade eelsetel tööpäevadel, kui töökorraldus võimaldab, võib lühendada tööaega samuti kella 13.30-ni.
4.9. Töötajate tööaja kestust võib lühendada ajavahemikus 27.–31. detsember, võimaldades töötajatele nimetatud päevadel puhkepäevi, kui on tagatud tööülesannete korrektne täitmine.
4.10. Suveperioodil (25. juuni – 20. august) võib lühendada tööaega kella 15.00-ni, kui selline tööaja korraldus on võimalik ja on tagatud tööülesannete õigeaegne ning korrektne täitmine.
4.11. Esimesseklassi minevate laste vanematele võimaldatakse esimesel koolipäeval vaba päev koos töötasu säilitamisega.
4.12. Kokkuleppel töö vahetu korraldajaga võib esimesel koolipäeval kuni lapse algkooli lõpuni lastevanemate tööaega lühendada kella 12.00-ni.
4.13. Lisaks töölepingu seaduses sätestatule võib struktuuriüksuse juht võimaldada töötajale kuni kolm vaba päeva töötasu säilitamisega järgmistel juhtudel:
4.13.1. töötaja abiellumisel;
4.13.2. pereliikme surma korral.
4.14. Töölt puudumine isikust tulenevatel asjaoludel on lubatud töö vahetu korraldaja loal töölepingu seaduses ettenähtud juhtudel.
4.15. Töötaja on kohustatud teavitama tööletulekut takistavatest asjaoludest (nt. haigus) hiljemalt ühe tööpäeva jooksul oma töö vahetut korraldajat, kes teavitab sellest kohe rahandusosakonna töötasu arvestavat töötajat.
4.16. Üle kokkulepitud tööaja töötamine on üldjuhul lubatud poolte eelneval kokkuleppel. Üle kokkulepitud tööaja või riigipühadel töötamine hüvitatakse vaba aja andmisega, kui ei lepita kokku teisiti. Töötaja on kohustatud täitma tööandja korraldust teha üle kokkulepitud tööaja tööd ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
5. TÖÖLÄHETUS
5.1. Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui ei ole kokku lepitud pikemat tähtaega.
5.2. Töölähetuse registreerib töötaja või struktuuriüksuses/osakonnas asjaajamise eest vastutavtöötajatöölähetuste registris, ülikooli dokumendihaldussüsteemis vähemalt 24 tundi enne lähetuse algust. Õigel ajal registreerimise eest vastutab lähetatav töötaja.
5.3. Lähetataval on õigus nõuda hiljemalt kaks tööpäeva enne lähetusse minekut ettemakset (avanssi) lähetuskulude ligikaudses suuruses. Selleks tuleb töötajal vormistada lähetuskorraldus, kus on näidatud ettemakse summa, panga nimetus ja arvelduskonto number, millele raha kanda. Tööandjal tuleb ettemaks kanda töötaja arvelduskontole enne töölähetuse algust.
5.4. Riigisisesel töölähetusel päevaraha ei maksta.
5.5. Lähetuskulude väljamaksmise/tasaarvelduse aluseks on lähetuses viibinud töötaja poolt täidetud vormikohane lähetuskulude aruanne, mille viseerib finantsvahendite käsutaja.
5.6. Töötajal tuleb lähetuskulude aruanne esitada rahandusosakonnale hiljemalt 7 tööpäeva jooksul pärast lähetusest naasmist.
6. PUHKUS
6.1. Töölepingu seadus sätestab üldise normina 28 kalendripäeva pikkuse põhipuhkuse. Tööandja võib pikendada töötaja põhipuhkust kuni 7 kalendripäeva võrra.
6.2. Rektori, prorektori, instituudi direktori ja õppejõu (assistent, lektor, dotsent, professor) põhipuhkus on 56 kalendripäeva.
6.3. Teaduri, vanemteaduri ja õppe/teaduslabori juhataja põhipuhkus on 42 kalendripäeva.
6.4. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta, lähtudes töökorralduse huvidest, arvestades võimaluse korral töötaja soove.
6.5. Puhkuste ajakavas märgib töötaja vähemalt puhkusepäevade arvu, mis on kokku lepitud töölepingus. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul, arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
6.6. Puhkuste ajakava koostamise eest vastutav instituudi/osakonna töötaja esitab puhkuste ajakava personaliosakonda hiljemalt 01. veebruariks. Tööandja kinnitab puhkuste ajakava ja teeb teatavaks töötajatele hiljemalt 31. märtsiks.
6.7. Kui töötaja töötab ülikoolis mitmel ametikohal, kohustub ta kasutama puhkust kõikidel ametikohtadel samal ajal. Lühema põhipuhkusega ametikohal vormistatakse poolte kokkuleppel töötaja samal ajal tasustamata puhkusele.
6.8. Kui töötaja soovib muuta puhkuse aega või jääda õppepuhkusele, esitab ta vormikohase kirjaliku avalduse personaliosakonnale hiljemalt kaksnädalat enne soovitud puhkuse muutmist/algust.
6.9. Kui töötaja soovib kasutada lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust kindlal ajal kalendriaastal, tuleb soovist teada anda tööandjale puhkuste ajakava koostamisel, vastasel korral ei saa tööandja tagada nimetatud puhkuse kasutamist töötajale sobival ajal.
6.10. Töötaja, kes asub tööle pärast puhkuste ajakava kinnitamist, esitab põhipuhkusele jäämise avalduse kaks nädalat enne puhkuse algust.
6.11. Tööleasumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötajal on õigus saada puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.
6.12. Põhipuhkuse võib jagada osadeks. Põhipuhkusest peab töötaja kasutama järjest 14 kalendripäeva. Põhipuhkust ei saa jagada lühemateks osadeks kui 7 kalendripäeva, välja arvatud juhul, kui kasutada jääva puhkuse jääk on lühem kui täisnädal.
6.13. Töötaja, kelle töö- ja puhkusetasu finantseeritakse projektipõhiselt, peab põhipuhkuse kasutamisel järgima projektist tulenevaid nõudeid. Projektipõhiste puhkuste arvestamise eest vastutab projektijuht.
6.14. Kui puhkuse kasutamist ettenähtud ajakava alusel takistavad töötaja isikust tulenevad olulised põhjused (eelkõige ajutine töövõimetus, rasedus- ja sünnituspuhkus), tuleb saamata jäänud puhkuseosa võimaluse korral kasutada vahetult pärast takistavate asjaolude äralangemist. Töötaja on kohustatud teavitama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest töö vahetut korraldajat, kes teavitab sellest koheselt rahandusosakonda.
6.15. Kui lähetuses viibimine ei võimalda ettenähtud ajakava alusel puhata, tuleb põhipuhkuse muudatus vormistada vähemalt 5 tööpäeva enne lähetuskorralduse väljaandmist. Ajakavajärgse puhkuse õigel ajal muutmise eest vastutab töö vahetu korraldaja.
6.16. Vastavalt tööreeglite punktidele 6.14 ja 6.15. puhkuste ajakavast tulenevatest muudatustest tuleb põhipuhkuse muutmise taotluses näidata uus põhipuhkuse aeg.
6.17. Kokkuleppel tööandjaga võib töötaja saada tasustamata puhkust. Tasustamata puhkuse vormistamise aluseks on töötaja avaldus, millele annab nõusoleku töö vahetu korraldaja ning mille kinnitab struktuuriüksuse juht.
6.18. Puhkusetasu arvutatakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel ja makstakse töötajale välja eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud teisti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
7. TÖÖTASU
7.1. Töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval sama kuu eest. Töötaja kirjaliku avalduse alusel makstakse töötasu kahes osas, neist esimene osa 15. kuupäeval ja teine osa kuu viimasel tööpäeval.
7.2. Töötasu väljamaksmise aluseks on vormikohaselt täidetud tööajatabel ja muud algdokumendid (näiteks lisatasu korraldused), mis esitatakse hiljemalt väljamaksele eelneval tööpäeval, kuid mitte hiljem kui jooksva kuu 25. kuupäeval, rahandusosakonnale.
7.3. Töötasu kantakse töötaja kirjalikult teatatud isiklikule pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui töötaja arveldusarve muutub, peab ta sellest kohe teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandja rahandusosakonda.
7.4. Töötaja soovil väljastab tööandja töötajale töötasuteatise temale arvutatud töötasu ja kinnipeetud maksete kohta.
8. TÖÖTAJATE VARALINE VASTUTUS
8.1. Töötajad kannavad vastavalt töölepingule, varalise vastutuse kokkuleppele ja õigusaktidele tööandjale kahju tekitamise eest varalist vastutust.
8.2. Kui töötajale antakse seoses tööülesannete täitmisega vara, sõlmitakse temaga varalise vastutuse kokkulepe töölepingu seaduse §75 järgi. Töötajad on kohustatud töölepingu lõppemisel tööandja vara üle andma viimase tööpäeva seisuga.
8.3. Töötajale tööülesannete täitmiseks antud tööandja vara üleandmise töölepingu kehtivuse ajal või selle lõpetamisel korraldab struktuuriüksuse juht.
9. ARVUTITE JA SIDEVAHENDITE KASUTAMINE
9.1. Tööülesannete täitmiseks töötajale kasutada antud tööandja vara (laua- või sülearvuti, printer, telefon) võib kasutada ainult tööülesannete täitmiseks, vastavalt vara üleandmise ajal kehtivatele tingimustele ja sõlmitavatele kirjalikele kokkulepetele.
9.2. Töötaja vastutab arvutis salvestatud andmete ja materjalide säilimise eest ja tal tuleb neist teha varukoopiaid. Tehnilise abi saamiseks pöörduda IT-spetsialisti poole.
9.3. Töötaja kasutab kohustuslikult ülikooli elektronpostiaadressi kujul: eesnimi.perekonnanimi@emu.ee. Elektronpostaadresse haldab (väljastab, sulgeb, muudab, nõustab jne) info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia osakonna peaspetsialist.
9.4. Töötaja kohustub seadistama puhkuse ajaks e-postile automaatse teate puhkusel olemise aja ja asendaja kohta. Infot seadistamise kohta saab küsida IT-tugiisikult.
9.5. Telefoniseadme paigaldab, telefoni/mobiiltelefoni numbri annab ja remonttöid teeb varahaldusosakonna elektri- ja sidesüsteemide spetsialist struktuuriüksuse juhi taotluse põhjal.
9.6. Telefoni kasutamisel tuleb järgida:
9.6.1. ülikooli sise- ja mobiiltelefonile helistades tuleb kasutada esmajärjekorras lühinumbreid
(nt 731 3212 puhul 3212, 5013 212 puhul 53212);
9.6.2. töökohastlahkudes tuleb telefon suunata asendavale töötajale või mobiiltelefonile.
10. POOLTE KOHUSTUSED
10.1. Tööandja kohustub:
10.1.1 täitma töölepingu tingimusi;
10.1.2. kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigel ajal vajalikke korraldusi;
10.1.3. kindlustama töökohal ohutud töötingimused;
10.1.4. tutvustama töötajale nii tööle võtmisel kui ka töötamise ajal tööreegleid, töötervishoiu, tööohutuse- ja tuleohutusenõudeid;
10.1.5. täiustama töökorraldust ning looma töötajale võimalused erialaseks enesetäienduseks ja arenemiseks.
10.2. Töötaja kohustub:
10.2.1. tegema töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitud tööd ning täitma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust;
10.2.2. kinni pidama töödistsipliinist, sh. ettenähtud tööajast;
10.2.3. lugema töökoha e-posti aadressile saabuvaid kirju ja reageerima neile hiljemalt kahe tööpäeva jooksul;
10.2.4. teatama tööõnnetusest töö vahetule korraldajale;
10.2.5. hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara ning ülikooli mainet ja huve;
10.2.6. hüvitama tööandjale töötaja kasutuses olevatele töövahenditele (ametiauto, mobiiltelefon jms) tehtud kulutused, mis ületavad tööandja kehtestatud limiidi;
10.2.7. hoidma, sealhulgas mitte kasutama enda huvides tööülesannete täitmisel teatavaks saanud või töötaja kasutuses olevat konfidentsiaalset informatsiooni ja vastutama tööalase informatsiooni säilimise eest;
10.2.8. teatama vahetule juhile töötamisest teise tööandja juures koheselt peale töölepingu sõlmimist. Vältima ebaausat konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja kirjaliku loata viimase konkurentide juures. Tööandja konkurentideks loetakse sarnase profiiliga õppe- ja teadusasutused ning koolitusega tegelevad asutused, ettevõtted.
10.2.9. täitma tööõigusaktides ja töölepingus ning töötaja ja tööandja vahel sõlmitud teistes lepingutes ette nähtud kohustusi.
11. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ÜLDJUHISED
11.1. Kõik töötajad peavad täitma töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid.
11.2. Eesti Maaülikool tööandjana:
11.2.1. tagab töötajatele ohutud ja tervislikud töötingimused nii, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja/või tööga seotud haigestumisi;
11.2.2. koostab ja kinnitab töötervishoiu ja tööohutuse juhendid, mis on vajalikud nii sissejuhatavaks juhendamiseks kui ka esmaseks juhendamiseks töökohtadel;
11.2.3. juhendab töötajaid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning kontrollib juhiste täitmist;
11.2.4. teavitab töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonnariskide hindamise tulemustest ning tervisekahjustuse vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
11.2.5. annab töötajatele isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab;
11.2.6. korraldab töötervishoiuteenuste osutamist ja katab sellega seotud kulud;
11.2.7. määrab ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldab neile tööandja kulul väljaõppe;
11.2.8. tagab, et igas allüksuses on kohal vähemalt üks esmaabi andev töötaja;
11.2.9. tagab kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendid paiknevad igas instituudis, vastutusalas või struktuuriüksuses märgistatult;
11.2.10. tagab tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste nõuetekohase uurimise.
11.3. Eesti Maaülikooli töötajad:
11.3.1. täidavad töötervishoiu- ja tööohutuse juhendeid, kasutavad neile ettenähtud isikukaitsevahendeid ja hoiavad neid töökorras;
11.3.2. jälgivad, et nende töötegemine või selle tagajärjed ei ohustaks töötaja enda või teiste elu, tervist ja keskkonda;
11.3.3. teevad ainult selliseid töid, milleks nad on välja õpetatud;
11.3.4. hoiavad korras oma töökoha;
11.3.5. täidavad tööandja, tema esindaja, töökeskkonnavoliniku, töötervishoiuarsti, tööinspektori korraldusi, mis puudutavad töötervishoidu ja tööohutust;
11.3.6. teatavad kohe töö vahetule korraldajale ja/või tööandja esindajale - töökeskkonna peaspetsialistile õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast terviserikkest.
11.4. Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd.
11.5. Töökeskkonna parendamise abinõusid kavandades arvestab tööandja töökeskkonnanõukogu ettepanekutega ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisse.
12. TULE- JA KESKKONNAOHUTUSE ÜLDJUHISED
12.1. Tööandja on kohustatud:
12.1.1. kindlustama õigusaktidega ettenähtud tuleohutusnõuded;
12.1.2. määrama tule- ja keskkonnaohutuse eest vastutavad isikud;
12.1.3. töötama välja ja kehtestama ruumidele/töökohtadele tuleohutusnõuded;
12.1.4. kindlustama esmaste tulekustutusvahendite olemasolu ja nende korrasoleku;
12.1.5. kehtestama üldreeglid keskkonna saastamisest hoidumiseks ja ohtlike jäätmete utiliseerimiseks.
12.2. Töötaja on kohustatud:
12.2.1. täitma tööandja kehtestatud tuleohutusnõudeid;
12.2.2. teadma esmaste tulekustutusvahendite asukohta ja oskama neid kasutada;
12.2.3. tuleohu tekkimisel võtma tarvitusele kõik ennetusabinõud, teatades sellest tööandjale või tema esindajale ning vajadusel päästeteenistusele telefonil 112, asudes kuni tuletõrje kohalejõudmiseni olemasolevate vahenditega tuld kustutama ning püüdes tagada inimeste ohutuse;
12.2.4. täitma tööandja kehtestatud keskkonnaohutusnõudeid.
12.3. Suitsetada on lubatud ainult selleks osutatud ja tähistatud kohtades.
13. Lõppsätted
13.1. Töökorralduse reeglid kinnitatakse rektori käskkirjaga.