Uudised

15. veebruaril kogunesid põllumajandus- ja metsandussektori eksperdid SEB panga korraldatud aastaseminarile Eesti Maaülikoolis, et arutada valdkonna tulevikku ning innovatsiooni ja hariduse rolli selles.

Seminar tõi kokku maaülikooli teadlased ning majandusanalüütikud, et jagada teadmisi ja kogemusi sektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma rõhutas seminari avasõnades maaülikooli kohustust viia edasi teadust ning koolitada tuleviku spetsialiste, et elu maapiirkondades jätkuks. Jaakma sõnul on maameestel jalad maas ehk selge arusaam meie ümber maal, metsas ja põllul toimuvast. “Samamoodi on maaülikoolil terviklik vaade bioringmajanduse eri aspektidest. Ühine eesmärk on hoida tasakaalu looduse ja majanduse vahel," ütles Jaakma.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor vaatles oma ettekandes majanduse üldseisu, lükates ümber meedias kujutatud musta pildi. Ta tõi välja, et turuosalised ootavad intressilangust ja laenamine võiks lähitulevikuks muutuma soodsamaks. Siiski tegi majandusteadlasele muret pikemat aega kestnud kaupade ekspordi langus. Samal ajal tunnustas suurkliendihaldur Andrus Mägi Eesti piimandussektori saavutusi, tuues välja stabiilse ja suuremahulise toodangu, öeldes ka, et volatiilsus on põllumajandus uus normaalsus. Mägi tõi ka välja, et pankadele on pandud kontrolli funktsioon, mis tähendab, et nad peavad oma riskihindamisel arvestama ettevõtte jalajäljega, mis omakorda tähendab, et ettevõtted peavad finantseeringute saamiseks oma jalajälje suurusega seotud protsesse teadma.

Metsanduse ja inseneeria instituudi direktor professor Marek Metslaid ning mullateaduse õppetooli juht professor Alar Astover andsid ülevaate metsandus- ja põllumajandussektori olukorrast ja nende valdkondadega seotud uurimustöödest. Rõhutati vajadust tõsta noorte huvi põllumajanduse ja metsanduse vastu ning vähendada keskkonnajalajälge ettevõtluses. Alar Astover ütles, et keskkonnajalajälg saab olla korrelatsioonis majandustulemustega. “Tulemused näitavad, et tegutsedes läbimõeldult, oma tugevusi ning nõrkusi teades, ning ressursse efektiivselt kasutades, saab olla väga kasumlik ettevõte," sõnas Astover.

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kaasprofessor Allan Kaasik tõi esile loomakasvatuse valdkonna proovikivid ja potentsiaali biometaani tootmises. Biometaani tootmine pakub lahendusi nii kasvuhoonegaaside vähendamiseks kui ka energia tootmiseks.

Rektor Ülle Jaakma sõnul tõestas seminar oma väärtust ühe tõukejõuna Eesti maapiirkondade majandusliku ja ökoloogilise tuleviku kujundamisel. Seminaril osalejad tõdesid, et koostööd pankade, haridusasutuste ja ettevõtete vahel tuleb kindlasti tihendada, et rakendada ressursisäästlikus tootmises nii kapitali kui ka teadmisi.