Uudised

Eestis on iga aasta vaja juurde umbes 40 uut loomaarsti, kuid vastuvõttu eestikeelsele veterinaarmeditsiini õppekavale on raske suurendada ilma täiendava rahastuseta, märgib Ülle Jaakma. Riigikogu maaelukomisjon rõhutas aprillikuisel arutelul, et loomaarstide puudus mõjutab riigi toidujulgeolekut, eriti maapiirkondades.

Veterinaarmeditsiini eriala on keeruline ning kulukas. Õpingud kestavad kuus aastat ning nõuavad erivarustust ja kliinilist baasi. Riiklik rahastus loomaarstiõppele põhines kunagisel prognoosil, et aastas on vaja 25 uut loomaarsti. Tänapäeval on see number kasvanud 40-ni, mille rahuldamiseks tuleks igal aastal lisada vähemalt 15 üliõpilast. See eeldab esimesel aastal lisakulusid 389 000 euro ulatuses.

Kliinilise baasi arendamine nõuab kuni 2028. aastani 25 miljonit eurot, et tagada loomaarstiõppe kvaliteet ja rahvusvaheline akrediteering. Lahenduseks pakutakse välja eraraha kaasamine, EL-i fondide toetused ja täiendav erialastipendium. Samuti tuleks parandada täiendusõppe süsteemi, et meelitada erialalt lahkunud loomaarste tagasi.

Lahendused on olemas, kuid nende elluviimisega ei saa viivitada, sest tulemuste saavutamine võtab aega vähemalt kuus aastat.

Uudist saad lugeda siit: https://www.err.ee/1609335837/ulle-jaakma-veterinaariaharidus-on-eriline-aga-loomaarste-napib