Uudised

Teisipäeval, 9. juulil toimus pidulik üritus Tartu külje all Märjal, kus pärast põhjalikke renoveerimistöid avatati Eesti Maaülikooli veisekasvatuse katsefarm.

Renoveerimistööde käigus vahetati laudas välja enamik seadmeid ja tehti vajalikke ehitustöid. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats ütles, et loomade pidamistingimused ning nende heaolu on tänu laudas tehtud täiendustele nüüd kindlasti paremini kontrollitud.

Toomas Tiirats lisas, et ka toidujulgeolek on üks Eesti julgeoleku komponente. „Loomakasvatuse järjepidev arendamine Eestis on väga tähtis. Me peame suutma hädaolukorras oma elanikkonna toiduga kindlustada, kuid ilma lehmapiima ja piimatoodeteta ei saa me rääkida tervislikust toidulauast,“  selgitas Tiirats veisekasvatuse olulisust.

Märja veisekasvatuse katsefarmis on oluline nii teaduse kui ka hariduse pool – see on Eesti Maaülikooli loomakasvatuse eriala ja veterinaariaüliõpilaste üheks peamiseks suurloomameditsiini praktilise õppe kohaks ning teadlastele uurimisbaasiks veistega seotud katsete (söötmine, käitumine, tervisenäitajate uurimine jm) läbiviimisel. 

Märja farmi juhataja, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi projektijuht Birgit Aasmäe selgitas, et tänapäevased laudad on väga nutikad ja suure osa tööst saab teha tehnoloogia abil. „Näiteks on loomade elektroonilised kõrvamärgid on justkui ID-kaardid, millega loomad pääsevad robotisse ja lüpsiplatsile ning vasikad saavad söödaautomaatidest süüa. Lüpsiandmed (kellaaeg, toodang, võimalikud häired lüpsmisel) salvestatakse arvutisse. Kui mõne lehma puhul on näha korduvaid häireid, tuleb lehm üles otsida, üle vaadata ja vajadusel suunata robotisse või määrata talle ravi,“ kirjeldas Aasmäe.

Lüpsiroboti juures on ka seade, mis mõõdab progesterooni taset piimas. „Nende andmete põhjal määrab masin parima aja lehma seemendamiseks ning hindab, kas lehm on tiine või mitte. Ilma selle seadmeta saaks lehma seisundit hinnata ainult hoolikal läbivaatusel. Seade hoiab seega kokku palju väärtuslikku tööaega,“ toob Aasmäe veel näiteid tänapäevastest nutilahendustest laudas.

„Lisaks progesterooni mõõtmisele piimast ja elektroonilistele kõrvamärkidele on loomade kõrvas veel ühed andurid, mille abil saab jälgida looma liikumist farmis ja määrata nende hetke asukohta. Üheski teises Eesti veisefarmis ei ole loomade ja nende tervise jälgimiseks kasutusel nii palju võimalusi üheaegselt,“ selgitas Birgit Aasmäe.

Farmis on 120-130 lüpsilehma ja umbes samapalju noorloomi. Esindatud on kolm tõugu: eesti holstein, eesti punane ja eesti maatõug.

Märja farm on oluline ka sellest aspektist, et siin saab proovida viise, kuidas veisekasvatust linnalähedases keskkonnas niimoodi praktiseerida, et kogukonnaga säiliks hea koostöö. Toomas Tiirats tõi näiteks, et ülikooli mõte on paigaldada tulevikus lauda juurde piima-automaat, kust soovijad saaksid osta värsket ja tervislikku lehmapiima.

Kui 9. juulil oli farmi taasavamisel külaliste ring piiratud, siis kõik huvilised on oodatud Märja laudaga tutvuma avatud talude päeval 21. juulil. Lisaks ülevaatele tänapäevase lauda toimimisest saab avatud talude päeval vaadata vasikaid, maitsta saab toorpiima ning Märja lauda lehmade piimast valmistatud juustu.

Loe Märja laudast lähemalt Eesti Maaülikooli kodulehelt.