Uudised

5.oktoobril Jõhvi kontserdimajas toimunud Aasta Õpetaja galal pälvis Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto riikliku aasta õppejõu tiitli. See tunnustus on järjekordne kinnitus tema pühendumusele ja loovusele, mis on aidanud tal ühendada teadus ja praktika, pakkudes üliõpilastele parimat õppimiskogemust. Mati Roasto on üliõpilaste seas hinnatud nii oma teadmiste kui ka eluliste näidete ja kaasahaarava õpetamisviisi poolest.

---

Küsimus: Kuidas tundsite end, kui kuulsite, et olete valitud aasta õppejõuks?

Mati Roasto: "Tundsin au ja vastutust. Olin ka veidi närvis, sest tänukõne oli kohe tulemas, kus tahtsin lühidalt ja konkreetselt kõik olulise ära öelda. Tundsin südames tänulikkust Maaülikooli kolleegidele, kes minu kandidaadi esitasid – mul polnud ju sellest aimugi, mistõttu Eesti haridus- ja teadusministri kutse Aasta Õpetaja Galale tuli mulle täieliku üllatusena – rääkimata nominatsioonist."

---

Küsimus: Mis on teie arvates olnud kõige olulisem tegur, mis on aidanud teil saavutada sellist tunnustust?

Mati Roasto: "Arvan, et kõige olulisem tegur oli üliõpilaste positiivne tagasiside ning see on olnud sarnane nii eesti kui inglise keelse õppekava tudengite puhul. Väga oluline oli kolleegide poolt kirjutatud informatsioon kandidaatide kohta (kandidaadi esitamise vormides). Olen kindel, et komisjoni liikmed tutvusid täiendavalt ka õppejõudude taustainformatsiooniga ETIS-es ning internetis tervikuna. Minu tugevuseks on kombinatsioon erinevatest õppevormidest (tavaõpe, e-õpe, täienduskoolitused) + koostatud teabematerjalid ja õpikud. Kuna õpe peab olema teaduspõhine, siis arvestatav teadustöötase oli järgmine oluline tegur sh teadus- ja populaarteaduslikud artiklid. Eelnevad tunnustused, osalemised komisjonide töödes, koostatud ekspertarvamused ning mõned muud olulised administratiiv ja ühiskondlikud tegevused võisid olla antud juhul määrava tähtsusega."

---

Küsimus: Kuidas hoiate oma õppetöös tasakaalu teooria ja praktika vahel, et muuta õppimine üliõpilastele põnevaks ja kaasahaaravaks?

Mati Roasto: "Teooria on oluline, kuid selle juurde tuleb tuua elulisi näiteid. Õppeprotsess on mul suuresti üles ehitatud arutelude põhjal. Tutvustad fakte, kuid samas arutled nende üle ning tood elulisi näiteid. Õppejõud peab olema võimeline oma valdkonnas vabalt filosofeerima – miks asjad on nii ning milliseid lahendusi oleks võimalik probleemide korral välja pakkuda? Kas teha nii või teisti ning millised on poolt ja vastu argumendid? Üliõpilased oskavad loovalt mõelda, sest ei ole liigselt kinni väljakujunenud praktikatest – see võib anda üllatavalt positiivseid lahendusi või uusi huvitavaid mõttekäike. Lõppkokkuvõttes on selliselt võimalik kujundada pingevaba õpikeskkond, kus loovust ei pidurdata. Õppejõu väike humoorikus tuleb palju kasuks. Leian, et stressiolukorras pole võimalik õppida. Ajad muutuvad ning meie muutume koos ajaga ehk peame suutma muutuda koos ajaga – „Tempora mutantur, nos et mutamur in illis“. Uued õppevormid on tulnud selleks, et jääda. Ei ole mõtet e-õpet maha suruda. E-õpe võimaldab pakkuda hämmastavat paindlikkust ja loob väga huvitavaid võimalusi õppimiseks. Muidugi on teatud õppevaldkonnad, kus nn klassikalised loenguruumi õppevormid või muu otsene kontaktõpe on väga olulisel kohal, kuid see ei kehti kõikide õppeainete puhul. Ideaal on tasakaalus kombinatsioon – nii ühte kui teist. Laborõpe jääb laborõppeks ning seda tuleb kindlasti teha. Üliõpilased on meie 5. kursuse laborõpet alati kiitnud, kuid seda saab teha veelgi paremini."

---

Küsimus: Kuidas aitate oma üliõpilastel seostada õppimist reaalse elu ja praktikaga?

Mati Roasto: "Siin tuleb kasuks täienduskoolitustel saadud vahetu või hilisem tagasiside ning koostöö ettevõtete, pädevate asutuste ja laboritega. Kõike seda on võimalik rakendada õppematerjalide koostamisel, aruteludel, näidete toomisel ning üliõpilaste küsimustele vastamisel. Õpetamisel tuleb alati tuua elulisi näiteid ning need on kindlasti olemas õppejõududel, kellelt ettevõtted/riiklikud institutsioonid on palunud abi probleemide lahendamisel – olukorrad/probleemid on väga erinevad ning nendele lahendamiskäikude välja pakkumine on paras väljakutse. Samas väljakutsed võimaldavad õppimist – tekivad uued teadmised, mida omakorda on võimalik kasutada õppematerjalide koostamisel ja õpetamisel. Teabematerjalide koostamisel on meil olnud suurepärane koostöö Põllumajandus- ja Toiduameti, Maaeluministeeriumi ja laborite kolleegidega – see on võimaldanud saada uusi teadmisi ning tõsta teabematerjalide kvaliteeti. Talus üleskasvanuna on mul tugev side maaeluga ning ka see tuleb suuresti kasuks."

---

Küsimus: Mis motiveerib teid jätkuvalt tegutsema toiduhügieeni ja rahvatervise valdkonnas nii õppejõu kui teadlasena?

Mati Roasto: "Peame suutma oma valdkonna teadmisi edasi anda parimal võimalikul viisil ning seda peame tegema meie ise, sest meie esindamegi oma valdkonda kõige paremini. Seda peavad tunnetama nii üliõpilased kui ühiskond tervikuna. Meeldiv on tõdeda, et aja jooksul on meil välja kujunenud päris heal tasemel töörühm. Minu kolleegid on tublid ja kõigil on omad tugevused, mida südames austan. Koostöö on äärmiselt oluline, sest meil kõigil on omad tugevused ja nõrkused ehk kõik ei pea suutma kõike ise teha – töörühmana töötades saame nõrkustest üle. Mõned nooremad kolleegid on eriti andekad, mistõttu tunnen suuremat kindlustunnet, mida varasemalt ei ole olnud. Oleme tasapisi suutnud oma valdkonda kujundada oma näo ja tegude järgi ning oleme toiduhügieeni valdkonnas nn kompetentsikeskuseks. Toiduohutus on muidugi suur valdkond ning selles tegutsevad ka teised teadus- ja arendusasutused. Selles pole midagi imelikku, kuid oma tugevusi tuleb veelgi tugevdada, et ühiskonnas oleks selgelt hoomatav, et Maaülikoolil on toiduhügieeni ja –ohutuse valdkonnas parimad õppejõud/teadlased ja sellega koos on meil ka parimad valdkondlikud teadmised. Liigume üheskoos edasi, sest meid toetab ka instituut ja ülikool."