24.–25. oktoobril kogunesid Põhjamaade ja Baltimaade veterinaarhariduse juhtivad esindajad Helsingisse, et arutada üliõpilaste arvu kasvu ning selle mõju õppetööle. Eestist osalesid kohtumisel Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi esindajatena õppekavajuht Kristel Peetsalu, peaspetsialist Külli Kõrgesaar ja direktor Toomas Tiirats. Lisaks olid kohal delegaadid Soomest, Norrast, Taanist, Rootsist, Leedust ja Lätist.
Põhjamaades on üliõpilaste arv tõusuteel – Soomes tõuseb kohtade arv 70-lt 90-le, Norras aga 70-lt 110–120-le. Selle arengu valguses tõstatati vajadus õpetamismeetodite ja õpperühmade juhtimise uuendamiseks. Nina Katajavuori ettekandes rõhutati, et valmis lahendusi veel ei ole, ent tudengeid saab rohkem kaasata, andes neile vastutuse oma õppimise eest ja pakkudes võimalust hinnata kaaslaste töid. Samuti arutati tehisintellekti rakendamist tagasiside andmisel, virtuaallaborite ja simulatsioonide kasutamist ning grupijuhendamist lõputööde kirjutamisel.
Rootsis on loodud tudengite juhitud kliiniku kontseptsioon, mis annab üliõpilastele võimaluse juhtida lihtsamaid juhtumeid algusest lõpuni. SLU loomakliinikule eraldati 30 miljoni SEKi toetus, et toetada seda uuenduslikku lähenemist.
Kohtumisel arutati ka jätkusuutlikkuse ja AI eetika üle. Lisaks leiti, et tugipersonalile võiks pakkuda rohkem pedagoogilisi koolitusi, et tõsta õppetöö kvaliteeti.