Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool (VL TQ)

In English

ELUKUTSE ÕPE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS LABORKOMPLEKS MEEDIAKAJASTUSED GALERII TÖÖTAJAD

 

Toiduainete tehnoloogiaalast õpet viib läbi Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool.

Õpe toimub kahel õppekaval (bakalaureuse- ja magistriõpe) ning peale magistriõpet on võimalus jätkata veel doktoriõppes. Õppetööga seotud üksuse juurde kuuluvad toiduteaduse ja tehnoloogia ning rakendusliku mikrobioloogia laboratooriumid, kus sooritatakse toidukeemia, tehnoloogia, hügieeni ja mikrobioloogia labortöid ning praktikume. Administratiivselt kuulub õppetooli juurde veel iseseisva eelarve ja juhtimisega keemia üksus, kus tehakse keemia-alast õppetööd kogu ülikooli tarbeks.

Vastloodud laborkompleksi koosseisu kuuluvad teadusuuringute, mikromeierei ja jookide tehnoloogia labor, sensoorika ning pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia ning lihatehnoloogia labor. Laborites viiakse läbi õppetöö praktiline osa, sooritatakse lõputööde ja tootearendusega seotud katseid. Ühtlasi on uus laborkompleks koostööplatvormiks toiduainetööstustega mitmesuguste projektide läbiviimisel.

 

Õppetooli struktuur vastab õppekorralduse ja uurimistöö vajadustele

Mida olulist sisaldas toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli õppekavade 2015. aasta rahvusvahelise hindamise aruanne?

  • Õppes pööratakse piisavat tähelepanu individuaalsele lähenemisele ja paindlikkusele. Lõpetajatel on head võimalused erialase töö leidmiseks.
  • Toiduainete tehnoloogia bakalaureuseõpe on atraktiivne ja sisukas, selle lahutamine loomakasvatussaaduste tootmise õppest on ennast õigustanud.
  • Toiduainete tehnoloogia õppes on toiduainetetööstusega seonduvad olulised teemad väga hästi kaetud, sisaldades loodusteaduslikke aluseid ja tehnoloogilist baasõpet.
  • Õppekavade õpiväljundid on hästi kaetud, nende kvaliteeti iseloomustab “käed külge” mentaliteet ning teoreetilise ja praktilise õppe hea tasakaal.
  • Õppekavad sisaldavad piisavalt praktilisi koolitusi (erialane praktika) ja pilootuuringuid (kursuseprojektid, laboratoorsed tööd). Valdkonna ettevõtetega on loodud tihedad sidemed. Suur osa individuaalsest tööst põhineb praktilisel õppel.
  • Õppekavade edasise arendamise plaanid on perspektiivsed. Uue, taimse toorme töötlemistehnoloogia magistriõppe suuna käivitamise kava on atraktiivne. Üliõpilased tunnetavad, et nendepoolne tagasiside avaldab mõju õppekava arengule.
  • Hädavajalik on luua ja kasutusele võtta terviklik toiduainete tehnoloogia laboratoorne baas. Mikromeierei on selle arendamisel heaks eeskujuks.
  • Õppetoolis on pädev töötajaskond, kus on hea vanuseline struktuur ning valitseb tasakaal õppe- ja teadusetöö vahel.

Õppekavade rahvusvaheline hindamine märtsis 2015. aastal