Akrediteerimine

Iga seitsme aasta järel hinnatakse meie veterinaarmeditsiini õppekavade vastavust ESEVT (European System of Evaluation of Veterinary Training) standardile ehk toimub EAEVE (European Association of Establishments for Veterinary Education) akrediteerimine. Kehtestatud standard põhineb Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedistandarditel ja suunistel (ESG), rahvusvahelistel kokkulepetel ning ka siseriiklikel õigusaktidel. Akrediteerimine toimub täpselt ESEVT juhendi SOP (Standard Operating Procedure)link opens in new page järgi.

Õppekavade vastavus rahvusvahelistele kvaliteedinõuetele on oluline mitmes aspektis. Esiteks annab see meile endile kindlustunde, et me toimetame samas väärtusruumis ning meie pakutud veterinaariaõpe on kvaliteetne. Lisaks annab see kindlustunnet ka meie üliõpilastele – siinse õppekava lõpetanu saab vajalikud teadmised ja oskused, et ilma täiendavate õpingute või eksamiteta tegutseda kõikjal Euroopas. Õppekavade regulaarse hindamise nõue tagab õppekavade pideva arengu ja võimaluse võrrelda end Euroopa teiste ülikoolidega.

Hetkel kehtib meie akrediteering („Approved“ staatus) 2025. aasta novembrini, mis tähendab, et ettevalmistused akrediteeringu pikendamiseks juba käivad. 

EAEVE akrediteerimise ajakava koostatakse tavaliselt vähemalt kaks aastat ette. Selleks peab instituut taotlema EAEVE hindamist. Planeeritavast hindamisest teavitatakse ka Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA), kes võib soovi korral saata kohtvisiidile ka oma vaatleja. Oluline on teada, et HAKA ei teosta eraldi veterinaarmeditsiini eriala hindamist, vaid aktsepteerib EAEVE antud hinnangut.

Olulise tegevusena tuleb VL instituudil koostada detailne enesehinnanguraport (SER, Self-Evaluation Report). Enesehinnang koosneb kümnest peatükist/standardist, mis on omakorda jagatud alamrubriikidesse. Hinnatakse instituudi strateegilist juhtimist ning ressursside juhtimist, kvaliteedikultuuri, õppetegevust, sh õppekava, akadeemiliste töötajate struktuuri ja kompetentsi, õpetamist ning üliõpilaste hindamist, õppematerjali olemasolu, tugistruktuuride olemasolu ja kompetentsi, aga ka teadus ja arendustegevust ning elukestva õppe võimalusi. 

SER-i koostamine on meeskonnatöö. Iga peatükil on vastutav koostaja, kes peatükisiseselt vägesid juhatab. Lisaks peatükkide eest vastutajatele Arvo Viltropile, Toomas Tiiratsile, Kristel Peetsalule, Külli Kõrgesaarele, Tarmo Niinele, Einar Orgmetsale, Piret Kalmusele ja Andres Alandile on oma panuse andnud Katriin Visnapuu, Monika Ojakivi, Lea Michelson, Ina Järve, Maarek Sillamäe, Karoli Kõiv, Anastassia Safonova, Kaire Klaus, Eve Eller, Kristi Praakle, Epp Klaassen, Malle Liblik, Margus Karindi, Aleksandr Semjonov, Mare Kivivare, Külli Must, Kersten Piir, Renno Reitsnik, Linnar Pärn, Haldja Viinalass, Esta Nahkur, Irje Nutt, Tõnu Järveots, Silva Tedrema, Terje Elias, Mati Roasto, Kerli Mõtus, Birgit Aasmäe, Els Rusi, Eda Leola, Ave-Ly Toomvap, Leila Juhanson, Alar Onoper, Julia Jeremejeva, Ragnar Leming, Valentina Oborina, Andres Reilent, Rainer Banhard, Tiina Tohvre ja kogu raamatukogu tiim, Veljo Kabin, Vaike Reisner, Kairi Marjapuu, Nadezda Kolesnik, Veronika Krassavina, Kerli Liiv, Eva Elken, Kristina Marran, Eve-Liis Abroi, Katri Hellat, Katri Ling, Andres Valdmann, Toomas Orro ja Marit Otsason. Kogu SER-i koostamisel hoiab tehnilise toega kätt pulsil Vaike Mee ja esimese versiooni pani kokku Külli Kõrgesaar. Raporti toimetamise ja korrektuuriga tegeleb edasi Ülle Sihver. 

Lisaks kaasatakse raporti koostamisse ka üliõpilased ning vilistlased.

Veebruari alguses valmis SER-i esialgne mustand, mis käib täienduste tegemiseks läbi erinevad võtmeisikud ja toimetajad. Seejärel saavad sellega tutvuda üliõpilased ning pärast neid senise protsessiga vähem kokku puutunud huvilised, et kõrvalpilk võimalikud vajakajäämised välja tooks. Maikuus anname raportile viimase lihvi ja esitame selle nii EAEVE-le kui HAKA-le juunikuus.

Seejärel jääb üle hakata ootama hindamiskomisjoni visiiti, mis toimub 6.–10. oktoobril 2025. Hindamiskomisjoni koosseis kinnitatakse ja tehakse teatavaks aprillikuus. Hindamiskomisjonis on enamasti kaheksa liiget: ESEVT koordinaator, üliõpilane, praktik ning eksperdid sellistes valdkondades nagu prekliinilised teadused, kliinilised teadused lemmikloomade alal, kliinilised teadused produktiivloomade alal, veterinaarne rahvatervis ja kvaliteet. Eksperdid töötavad peatükid läbi ning võivad juba enne visiiti nõutada lisamaterjale ning saata täiendavaid/täpsustavaid küsimusi, millele oodatakse kohest kiiret vastust. Sellel hetkel on oluline meie kõikide mõistev suhtumine ning kiire koostöö.

Instituudis koordineerib kohapealse visiidi ettevalmistamist Külli Kõrgesaar, kes on ka meie ametlik liasion officer. Hindamiskülastuse käigus külastatakse meie õppekava jaoks olulisi maju/ruume ja vesteldakse erinevate töötajatega, sh üliõpilaste esindajatega. Lisaks ajakavas planeeritud kohtumistele võivad komisjoniliikmed jalutada mööda maja ning võtta koridoris nööbist kinni vastutulijatel (nii töötajatel kui tudengitel) ja pärida erinevate töö- ja õppekorralduslike aspektide kohta. Oluline on meeles pidada, et keskenduda tuleb positiivsele ja vastata ausalt.

Visiidi ajal on määratud vestlemiseks ka open hour, st kõik soovijad võivad komisjoniga individuaalselt ja anonüümselt, s.o. ilma eelneva registreerimiseta, vestelda. 

Visiidi viimase päeva hommikul esitab komisjoni juhataja ülevaate leidudest. Seejärel jääbki üle oodata hindamiskomisjoni kokkuvõtvat raportit ja otsust. Hinnang antakse iga peatüki kohta eraldi skaalal „Vastab“, „Vastab osaliselt“, „Ei vasta“. Hindamiskomisjon esitab ka parendusettepanekuid või soovitusi. 

Instituudil on aega 14 päeva sellega tutvumiseks ja vajadusel esinenud faktivigade parandamiseks.

Seejärel tuleb ära oodata ECOVE (European Committee of Veterinary Education) istung, mis toimub tavaliselt kaks korda aastas – detsembris ja juunis.  ECOVE otsus koostatakse enesehinnanguraporti ja hindamiskomisjoni visiidi tulemuste põhjal. Kui kõik vastab nõuetele, on otsus „Akrediteeritud“ (Accreditation), kui leitakse üks-kaks „tõsist puudust“ või mitu „väiksemat puudust“, antakse õppekavale staatus „Tingimisi akrediteeritud“ (Pending Accreditation) ning lisaaeg nende puuduste likvideerimiseks. Sellisel juhul tuleb hiljemalt kahe aasta jooksul pärast hindamiskülastust korraldada uus visiit vahepealsete arenduste ja parendustegevuste kontrollimiseks. Staatuse „Tingimisi akrediteeritud“ ajal on õppekava ikkagi akrediteeritud ning see otsus antud aja jooksul üliõpilasi ei mõjuta – nad saavad ikkagi lõpetada akrediteeringuga õppekava. Kui aga puudusi ettenähtud aja jooksul ei kõrvaldata või jäetakse korduvvisiit korraldamata, saab õppekava staatuse „Mitteakrediteeritud“.