Bioturvalisus

Haigustekitaja vajab levikuks nakkusallikat, vastuvõtlikku organismi ja ülekandemehhanismi või levikuteed nende vahel.

Haigustekitaja levikut mõjutab selle stabiilsus, virulentsus, nakkuvus, eritumise tee nakatunud peremeesorganismist ning ülekande mehhanism. Mõned haigustekitajad levivad peamiselt ühte teed pidi, teised kasutavad levikuks mitut teed. Peamised nakkuse levikuteed on järgmised:

Levik kontakti teel

• Otsene kontakt – vastuvõtlik loom/inimene saab nakkuse otsesel kokkupuutel haige (nakatunud) looma/inimesega, mille tulemusena haigustekitaja kandub üle vastuvõtlikule loomale/inimesele nt vere või süljega, puutudes vahetult kokku lahtise haava, limaskesta või nahaga (nt hammustamine, rüselemine, ninade kokkupuutumine). Otseseks kontaktiks loetakse ka nakkuse piisklevikut (piisknakkus) ja aerosooliga levikut õhu kaudu lähidistantsil. Piisad (aerosool) moodustuvad, kui nakatunud loom köhib, aevastab või turtsub. Haigustekitaja paisatakse piiskadena õhku ja võib sattuda vastuvõtliku looma nina, suu või silma limaskestale või haavadele.
• Kaudne kontakt – vastuvõtlik loom/inimene saab nakkuse keskkonna, fomiidi või väliselt haigustekitajatega saastunud looma/inimese vahendusel.

Fomiidid e ülekandetegurid on esemed (nt jalatsid, riided, sööt), seadmed jms, millega haigustekitaja kandub ühelt vastuvõtlikult loomalt teisele; samuti võivad haigustekitajat levitada liiklusvahendid (sõidukid, veokid).

Levik õhu kaudu

Nakkust kandvad osakesed kanduvad ühelt loomalt/inimeselt teisele õhu kaudu (aerosoolidega) sissehingamisel. Sel teel levivad peamiselt respiratoorsed nakkused, mille haigustekitajad püsivad õhus pikka aega ja võivad õhuvooluga levida pikema vahemaa taha (nt ühest hoonest teise läbi ventilatsioonisüsteemi).

Levik siirutajate/vektoritega

Haigustekitaja kandub ühelt loomalt/inimeselt teisele lülijalgsete (sääsed, kirbud, puugid jt) või muude bioloogiliste levitajate (nt pisinäriliste) vahendusel. Lülijalgsete siirutajate puhul on tegemist nakkuse mehaanilise siirutamisega, kus haigustekitaja ei paljune siirutajas, vaid transporditakse siirutaja suistes nakatunud isendilt vastuvõtlikule isendile hammustuste/pistete teel (nt parmud kannavad edasiverepatogeene) või kanduvad haigustekitajad edasi siirutaja kehapinnal või soolestikus (nt bakterid kärbestel, kelle vastuvõtlik isend alla neelab). Bioloogilise siirutamise korral paljuneb ja areneb haigustekitaja siirutajas ning kandub siis siirutaja hammustuse/piste tulemusel edasi vastuvõtlikule isendile.

Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid, rakukultuurid, bioloogilised aktiivsed ained jt tegurid, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

Vastavalt mikroorganismi võimele inimesel ja või loomal haigust esile kutsuda ja isendilt isendile üle kanduda jagatakse haigustekitajad nelja kategooriasse:

1) 1. kategooria ohutegurid ei põhjusta teadaolevalt inimese ja/või looma haigestumist;

2) 2. kategooria ohutegurid võivad põhjustada inimese ja/või looma haigestumist ning seetõttu ohustavad inimese/looma tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale/loomapopulatsioonidele; nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid;

3) 3. kategooria ohutegurid võivad põhjustada inimese ja/või looma rasket haigestumist ja ohustavad tõsiselt inimese ja/või looma tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale või loomapopulatsioonidele, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid;

4) 4. kategooria ohutegurid põhjustavad inimese ja/või looma rasket haigestumist ja ohustavad tõsiselt inimese/looma tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale või loomapopulatsioonidele; nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid puuduvad.

Infektsioon e nakkus on haigustekitajate tungimine organismi ja sellest põhjustatud protsessid organismis.

Nakkushaigus on inimese, looma või linnu haigus, mida põhjustavad nakatunud inimeselt, loomalt või linnult tervele vastuvõtlikule isendile levivad haigustekitajad.

Kontagioosne haigus on haigus, mis kandub edasi füüsilise kontakti kaudu nakkusliku isendiga, kokkupuute teel isendi sekreetidega või nendega kokku puutunud esemetega või õhu kaudu.

Nosokomiaalne infektsioon e nakkus on loomade kontekstis looma loomakliinikus saadud nakkus.

Zoonoos on nakkus, mis kandub üle loomalt inimesele ja inimeselt loomale.

Peremeesorganismi vastuvõtlikkus

Peremeesorganismi vastuvõtlikkus haigust tekitavatele ehk patogeensetele mikroorganismidele võib olla väga erinev. Leidub peremehi, kes on nakkuse suhtes immuunsed või võimelised haigustekitajast vabanema, aga ka neid, kes muutuvad asümptomaatilisteks nakkuskandjateks või kellel kujuneb välja kliiniline haigus.

Peremeesorganismi iseärasused, nt vanus, kaasuvad haigused, immuunsupressioon, tiinus/rasedus, puudused organismi esimese kaitseliini mehhanismides (nahk, köharefleks, mao madal pH) jt võivad nakatumise korral muuta organismi tõsisema haiguse suhtes vastuvõtlikumaks. Vaktsineerimine või varasem kokkupuude võib vähendada vastuvõtlikkust nakkusele.

Ravimiresistentsus

Antimikroobne aine on looduslik, poolsünteetiline või sünteetiline aine, mis tapab mikroobe või pärsib nende kasvu.

Alates antimikroobsete ainete kasutuselevõtust on probleemiks antimikroobsete ainete vale- või liigkasutus ja selle tulemusena mikroobidel arenev resistentsus antimikroobsete ravimite suhtes, ravimiresistentsus (antimicrobial resistance, AMR), s.o mikroobi võime taluda mikroobivastase aine toimet.

Mikroobid võivad olla looduslikult resistentsed mõnede antimikroobsete ainete suhtes. Probleemiks on omandatud resistentsus, mis tekib, kui varem mikroobivastasele ainele tundlikud mikroobitüved omandavad geneetilise muutuse tagajärjel võime taluda antimikroobse ravimi toimet. Resistentsed mikroobid ei allu antimikroobsete aine toimele, jäävad ellu ja paljunevad edasi, põhjustades haigust või isegi surma.

Mikroobe, mis on muutunud resistentseks paljude ravimite suhtes, mida kõige sagedamini nende mikroobide põhjustatud infektsioonide raviks kasutatakse, nimetatakse multiresistentseteks. Need on nt metitsilliiniresistentsed stafülokokid Staphylococcus aureus (MRSA) ja Staphylococcus pseudintermedius (MRSP), mõned Salmonella enterica tüved.

Ravimiresistentsuse tekke ja leviku vähendamiseks on oluline antimikroobsete ainete vastutustundlik kasutamine ja nende kasutamise vähendamine või piiramine. EMÜ teadlased on koostanud Eesti olusid arvestava juhendi „Juhend antibiootikumide kasutamiseks põllumajandusloomadel“ (EMÜ 2020).link opens in new page

Tervisekindlustus

Eestis kehtib ühine riiklik ravikindlustus, millega tagatakse võrdse kvaliteediga arstiabi kõigile kindlustatud inimestele. EMÜ töötajatel ja alalise või pikaajalise elamisõigusega üliõpilastel on õigus ravikindlustusele. Ravikindlustuse teave on Tervisekassa veebilehel.

Õppepraktika aegne õnnetusjuhtumi- ja tsiviilkindlustus

VLI-l on õnnetusjuhtumikindlustuse leping, mis kehtib õppepraktika ajal maaülikoolis ja väljaspool ülikooli lepingus määratud asutuses. Kindlustusleping ei rakendu õnnetusjuhtumitele teel õppeasutusse või praktikakohta ja tagasi. Kindlustuspoliisi territoriaalne kehtivus hõlmab kogu maailma, kuid ravikulud hüvitatakse vaid Eestis.

Kui praktiline koolitus toimub välisriigis, tuleb üliõpilasel ootamatute tervisehädadega seotud ravikulude katmiseks sõlmida reisikindlustusleping.

Üliõpilaste ja kindlustusseltsi vahel on sõlmitud tsiviilvastutuskindlustuse leping, mille alusel kaetakse kahju, mida üliõpilased on oma erialase praktilise õppetegevusega (nt seadmete ebaõige kasutamine, väärravi jms) tekitanud kolmandatele isikutele. Tsiviilvastutuskindlustus katab kolmandatele isikutele tekitatud kehavigastused ja vara kaotuse või kahjustused seaduses ette nähtud ulatuses, kuid ei kata täiendavaid lepingulisi kohustusi ega endale tekitatud kahju.

Õnnetusjuhtumi korral peab üliõpilane · teavitama e-kirjaga kindlustusseltsi ja ülikooli ([email protected]). Üliõpilasele saadetakse üksikasjalik teave õnnetusjuhtumist teatamise korra kohta.

Vastutusega seotud küsimuste korral peab üliõpilane · teavitama e-kirjaga kindlustusseltsi ja ülikooli ([email protected]). Üliõpilasele saadetakse üksikasjalik teave juhtumist teatamise korra kohta.

EMÜs VLIs õppeprotsessis juhtunud õnnetuste korral tegutsetakse vastavalt juhendile „Õnnetusjuhtumist teavitamise ja juhtumi uurimise juhend“.

Töötajate vaktsineerimine

EMÜs reguleerib töötajate vaktsineerimist „Töötervishoiu ja tööohutuse kordlink opens in new page“. Vaktsineerimine korraldatakse töötajale juhul, kui tööandjal ei ole võimalik töötaja töökeskkonnas kõrvaldada tervisele ohtlikku bioloogilist ohutegurit. Vaktsineerimise võimalus tagatakse töötajale, kes puutub töökeskkonnas kokku bioloogilise ohuteguriga, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. Vaktsineerimine, eriti teetanuse, marutaudi, puukentsefaliidi ja difteeria vastu on väga soovitatav. Töötajate vaktsineerimise kompenseerib ülikoolis personaliosakond. Üksuse juht teavitab töötajaid e-kirja teel, saates neile vaktsineerivate asutuste registreerimislingi. Vaktsineeriv asutus saadab töötervishoiu peaspetsialistile vaktsineeritute nimekirja.

Vaktsineerimise kohta saab nõu küsida oma perearstilt või Tartu Ülikooli Kliinikumist https://www.kliinikum.ee/patsiendile/ennetus/vaktsineerimine/link opens in new page .

Töötaja ja üliõpilase tervist puudutavad erijuhud

Immuunpuudulikkusega töötajatel, üliõpilastel ja klientidel on suurem oht nakatuda zoonootilistesse haigustesse. Immuunsüsteemi häirete korral võivad suurema tõenäosusega tekkida ka tõsised tüsistused. Immuunpuudulikkus võib tuleneda meditsiinilisest seisundist (nt HIV/AIDS, diabeet, aspleenia, rasedus, teatud kasvajad), erinevate haiguste ravist (nt steroidravi, keemiaravi ja immunosupressiivsed toimeained, kiiritus) või olla kaasasündinud.

Immuunsüsteemi häiretega töötajad ja nende töö korraldajad peavad olema teadlikud zoonootiliste patogeenidega kokkupuutumise võimalustest töökohal. Nendeks on:

· laboratoorsete proovide käitlemine;

· patsientide, eelkõige kõrge riskitasemega loomade vahetu hooldamine:

o noorloomad (mäletsejad enne võõrutamist, alla kuue kuu vanused koerad ja kassid);

o kõhulahtisusega loomad;

o poegivad loomad;

o hulkuvad loomad või metsloomad, eriti närilistest ja teistest metsloomadest toituvad kiskjad;

o toore lihaga toidetavad loomad;

o roomajad või imporditud eksootilised loomaliigid;

o loomad, keda peetakse tihedalt koos (nt varjupaikades);

o vaktsineerimata või lõpuni ravimata endo- ja ektoparasiitidega loomad.

Töökohal saab zoonootiliste patogeenidega kokkupuutumise ohtu vähendada sobilike nakkustõrjemeetmete rakendamisega. Kuna humaanmeditsiinis võib meedikute teadlikkus zoonootiliste haiguste ohust olla piiratud, peavad sellekohast teavet jagama ja haiguste diagnoosimisel abistama loomaarstid.

Raseduse ajal on naistel rakuvahendatud immuunsus füsioloogiliselt alla surutud, mis suurendab vastuvõtlikkust teatud nakkustele. Sellised haigused on näiteks toksoplasmoos, lümfotsütaarne koriomeningiit, brutselloos, listerioos, Q-palavik, leptospiroos ja Chlamydophila psittaci (ornitoos e

psitakoos). Mõnede zoonooside vertikaalne (emalt lootele) levik võib põhjustada aborti, surnultsündi, enneaegset sünnitust või kaasasündinud anomaaliaid. Nende patogeenidega nakatumise ohu vähendamiseks rakendatavad meetmed sõltuvad individuaalsetest iseärasustest, kuid üldiselt on soovitatav:

· vältida töid, mille käigus võib kokku puutuda looma kehavedelikega (nt sünnitusabi);

· vältida kokkupuudet noorte kassidega, kassi väljaheidete ja toore lihaga, et vähendada toksoplasmoosi nakatumise ohtu.

Rasedad või immuunsüsteemi talitlushäiretega töötajad ja üliõpilased peavad oma seisukorrast kliiniku juhatajale, juhendajale või õppejõule teada andma, et ülikool saaks neile tagada vajaliku kaitse. Nakkusohu vähendamiseks tuleb rakendada tõrjemeetmeid ja kasutada isikukaitsevahendeid. Zoonootiliste haiguste ohu ilmnemisel on mõningatel juhtudel soovitatav konsulteerida tööandjale tervishoiuteenuse osutajaga (isiku nõusolekul) või nakkustõrje, rahvatervise või töötervishoiu spetsialistiga.

Töötajale tuleb tagada konfidentsiaalsus.

Euroopa Liidu loomatervise määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429link opens in new page) jagab määruses loetletud loomataudid viide kategooriasse:

· A-kategooria taud – taud, mida tavaliselt Euroopa Liidus ei esine ja mille suhtes tuleb selle avastamise korral viivitamata võtta likvideerimismeetmeid (nt suu- ja sõrataud, sigade Aafrika katk, sigade klassikaline katk); siia kategooriasse kuuluvaid haiguseid nimetatakse Eesti seadusandluses eriti ohtlikeks loomataudideks.

· B-kategooria taud – taud, mida tuleb tõrjuda kõikides liikmesriikides eesmärgiga likvideerida haigus kogu Euroopa Liidus (nt marutaud, brutselloos).

· C-kategooria taud – taud, mis on asjakohane mõne liikmesriigi jaoks ja mille puhul on vaja võtta meetmeid, et ennetada selle levimist Euroopa Liidu osadesse, mis on tunnistatud ametlikult taudivabaks või kus on asjaomasesse loetellu kantud taudi jaoks olemas likvideerimisprogramm (nt lammaste katarraalne palavik, Aujezky haigus).

· D-kategooria taud – taud, mille puhul on vaja võtta meetmeid, et ennetada selle levikut seoses Euroopa Liitu toomisega või liikmesriikide vahel liikumisega (nt veiste genitaalne kampülobakterioos, kargtaud).

· E-kategooria taud – taud, mida loomatervise määruse kohaselt on Euroopa Liidus vaja seirata (nt paratuberkuloos, Q-palavik).

Eriti ohtlikud loomataudid

· Suu- ja sõrataud

· Sigade klassikaline katk

· Sigade Aafrika katk

· Kõrge patogeensusega linnugripp

· Hobuste Aafrika katk

Teatamiskohustuslikud loomataudid (EL loomatervise määruse II lisaslink opens in new page loetletud taudid)

· Veiste katku viiruse infektsioon

· Rift Valley palaviku viiruse infektsioon

· Brucella abortus'e, B. melitensis'e ja B. suis'i infektsioon

· Mycobacterium tuberculosis'e kompleksi (M. bovis, M. caprae, M. tuberculosis) põhjustatud infektsioon

· Marutaudiviiruse infektsioon

· Lammaste katarraalse palaviku viiruse (serotüübid 1–24) infektsioon

· Echinococcus multilocularis'e infestatsioon

· Epizootilise hemorraagia viiruse infektsioon

· Põrnatõbi (antraks e Siberi katk)

· Surra (Trypanosoma evansi)

· Ebola viirushaigus

· Paratuberkuloos

· Jaapani entsefaliit

· Lääne-Niiluse palavik

· Q-palavik

· Nodulaarse dermatiidi viiruse infektsioon

· Mycoplasma mycoides subsp. mycoides SC infektsioon

(veiste kontagioosne pleuropneumoonia)

· Veiste nakkav rinotrahheiit / veiste nakkav pustuloosne vulvovaginiit

· Veiste viirusdiarröa

· Veiste genitaalne kampülobakterioos

· Trihhomonoos

· Veiste enzootiline leukoos

· Lammaste ja kitsede rõuged

· Väikemäletsejaliste katku viiruse infektsioon

· Kitsede nakkav pleuropneumoonia

· Jäärade epididümiit (Brucella ovis)

· Burkholderia mallei infektsioon (malleus)

· Hobuste viirusarteriidi viiruse infektsioon

· Hobuste infektsioosne aneemia

· Kargtaud

· Hobuste Venezuela entsefalomüeliit

· Hobuste nakkav metriit

· Hobuste entsefalomüeliit (ida- ja lääne-entsefalomüeliit)

· Aujeszky haiguse viiruse infektsioon

· Sigade respiratoor-reproduktiivse sündroomi viiruse infektsioon

· Newcastle'i haiguse viiruse infektsioon

· Lindude mükoplasmoos (Mycoplasma gallisepticum ja M. meleagridis)

· Salmonella pullorum’i, S. gallinarum’i ja S. arizonae infektsioon

· Lindude gripi vähepatogeensete viiruste infektsioonid

· Lindude klamüdioos

· Varroa spp. infestatsioon (varroos)

· Aethina tumida (väikse tarumardika) infestatsioon

· Ameerika haudmemädanik

· Tropilaelaps spp. infestatsioon

· Batrachochytrium salamandrivorans’i infektsioon

· Epizootiline vereloomeelundite nekroos

· Viiruslik hemorraagiline septitseemia

· Nakkuslik vereloomeelundite nekroos

· Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse ülipolümorfse piirkonna (HPR) deletsiooniga tüve põhjustatud infektsioon

· Karpkalade herpesviroos

· Mikrocytos mackini infektsioon

· Perkinsus marinus'e infektsioon

· Bonamia ostreae infektsioon

· Bonamia exitiosa infektsioon

· Marteilia refringens'i infektsioon

· Taura sündroomi viiruse infektsioon

· Yellowheadi taudi viiruse infektsioon

· Valgelaiksuse sündroomi viiruse infektsioon

Haiguse kahtluse korral tuleb proovid saata Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusesse (LABRIS) aadressil F. R. Kreutzwaldi 30, 51006 Tartu. https://labris.agri.ee/link opens in new page .

Infektsioonhaiguste valvetelefon: +372 506 6687

Järgnevad loomsete kõrvalsaaduste käitlemise juhised on kohustuslik kõigile Eesti Maaülikooli õppetoolidele ja teistele üksustele, kus õppe- või teadustöö eesmärgil hangitakse, kasutatakse ja säilitatakse loomseid kõrvalsaadusi.

Loomsed kõrvalsaadused (käsiraamatu selle punkti tähenduses edaspidi ’materjal’) – loomade terved kehad või nende osad, loomsed saadused või muud loomset päritolu saadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, sh munarakud, embrüod ja sperma. Loomsed kõrvalsaadused liigitatakse kategooriatesse (1.–3. kategoorialink opens in new page) vastavalt inimeste ja loomade terviseriski tasemele.

Kasutaja – isik, kes kasutab loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid erisöötmise eesmärgil, teadusuuringuteks või muul erieesmärgil.

Tööetapid

1. Materjal hangitakse, säilitatakse ja kasutatakse tingimustel, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriskid. Selleks rakendatakse käideldava materjali ohutasemele vastavaid ettevaatusabinõusid.

2. Õppe- ja teadustöös kasutatakse materjali, mis pärineb

   2.1. pädeva asutuse tunnustatud tapamajast, lihakäitlemiseettevõttest, registreeritud loomapidamisehitisest;

   2.2. lemmikloomadelt, loomaaialoomadelt või metsloomadelt.

Info materjali kohta annab omanik/saatja.

3. Materjali transpordiks kasutatakse suletavaid, veekindlaid, kergesti puhastatavaid ja desinfitseeritavaid kaste/konteinereid. Pärast kasutamist need puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse.

4. Materjali säilitatakse eraldi külmikus.

5. Säilitatav materjal pakitakse ja märgistatakse (loomaliik, materjali kirjeldus, päritolu, saabumise kuupäev), et seda oleks võimalik identifitseerida.

6. Materjali kaubadokumendid säilitatakse ja hangitud materjali üle peetakse arvestust.

7. Pärast kasutamist saadetakse materjal utiliseerimisele tunnustatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemisettevõttesse. Erandina võib loomsed kõrvalsaadused või neist saadud tooted autoklaavida2 ning seejärel kõrvaldada keskkonnanõuete kohaselt.

Laborites ja ruumides, kus puututakse kokku bioloogilise materjali või loomadega, peab olema

• voolava veega valamu,
• vedelseebi dosaator,
• paberkäterätikud ja
• vahend käte antiseptikaks.

Käte hügieen on tähtsaim nakkuse leviku tõkestamise abinõu! Käte hügieeniga vähendatakse mikroorganismide ülekandumist käte vahendusel. Käte hügieen koosneb käte pesemisest, käte antiseptikast ning käenaha ja küünte hooldusest.

Kinnaste kandmine käte hügieeni ei asenda. Käsi tuleb pesta sooja vee ja seebiga. Hügieenilise käte pesemise eesmärgiks on mustuse, mikroorganismide ja eoste mehaaniline eemaldamine. Käed pestakse suunaga sõrmeotstest randmeni.

Käte pesemise juhis:

• Tee käed ja randmed jooksva sooja vee all korralikult märjaks.
• Doseeri pesuainet kätele piisavalt, et kogu käte pinna saaks pesuainega katta.
• Hõõru peopesasid vastamisi.
• Hõõru parema käega üle vasaku ja vasaku käega üle parema käe selja.
• Hõõru peopesasid vastamisi, parema ja vasaku käe sõrmed vaheliti.
• Hõõru sõrmede pealispindasid vastaskäe peopesas, hoides sõrmed lukustatuna.
• Hõõru parema käe pöialt ringjate liigutustega vasakus peopesas ja vastupidi.
• Hõõru sõrmeotsi ringjate liigutustega edasi tagasi ühe käe peopesas ja vastupidi.
• Loputa käed hoolikalt jooksva vee all.
• Kuivata käed ühekordse paberrätikuga õrnalt tupsutades suunaga sõrmeotstest randmeni/küünarnukini, kuni käed on täielikult kuivad.

Soovituslik käte pesemise protseduuri kestvus on 40–60 sekundit (LISA II).

Käte antiseptika on käte töötlemine antiseptikuga mikroobide hulga vähendamiseks kätel. Hoolikas käte antiseptika teostatakse peale pesemist või kui käed ei ole nähtavalt määrdunud

Käte antiseptika juhis:

• Doseeri piisav kogus ca 3 ml antiseptikumi peopessa ja kanna see kätele laiali.
• Hõõru peopesasid vastamisi.
• Hõõru parema käega üle vasaku ja vasaku käega üle parema käe selja.
• Hõõru peopesasid vastamisi, parema ja vasaku käe sõrmed vaheliti.
• Hõõru sõrmede pealispindasid vastaskäe peopesas, hoides sõrmed lukustatuna.
• Hõõru parema käe pöialt ringjate liigutustega vasakus peopesas ja vastupidi.
• Hõõru sõrmeotsi ringjate liigutustega edasi tagasi ühe käe peopesas ja vastupidi.
• Hõõru käsi seni kuni käed on kuivad.

Kogu käte antiseptika protseduuri kestvus on 20–30 sekundit (LISA II).

Käte hügieeni tõhusust mõjutavad tegurid

• Naha seisund. Terve, vigastuste ja haavadeta nahk on looduslik kaitsebarjäär. Tervet, vigastusteta nahka on kergem puhastada kui kahjustatud (praod, lõhed, sisselõiked, marrastused) või põletikulist nahka. Kõik nahavigastused kätel tuleb katta veekindla haavaplaastriga ning plaastrit vajadusel vahetada. Nahaärrituse või -tundlikkuse tekke vältimiseks on soovitatav kasutada sobivaid kätepesuvahendeid, samuti niisutavat kätekreemi.
• Sõrmeküüned. Kõige rohkem leidub mikroobe küünte all, seejärel peopesal, sõrmedevahelisel pinnal ja käeseljal. Küüned peavad olema lühikesed, et neid oleks lihtne puhastada ja et need ei lõhuks kaitsekindaid. Töötajad ja üliõpilased, kes puutuvad kokku loomade ja bioloogilise või kliinilise materjaliga, ei või kanda küüntel küünepikendusi, kunstküüsi ega teisi kunstkattematerjale. Küünelaki kandmine ei ole lubatud. Küünelaki servas ja pragudes on mikroorganisme raske hävitada ja kunstmaterjaliga kaetud küüned on suure tõenäosusega mikroorganismidega koloniseeritud.
• Ehted tuleb enne tööle asumist eemaldada. Ehteid on keeruline puhastada ja need muutuvad mikroorganismidele n-ö füüsiliseks kaitsebarjääriks takistades nende mehhaanilist eemaldamist käte pesemise käigus ja takistades desinfitseerimisvahendi antiseptilist toimet.

Peske käsi ja/või tehke käte antiseptika (või ainult käte antiseptika juhul, kui käed ei ole nähtavalt määrdunud) pärast tegevusi, mis võivad põhjustada käte saastumist, näiteks:

• pärast kokkupuutumist looma, looma vere, muude kehavedelike, -sekreetide või väljaheidetega (ka siis, kui kantakse kindaid);
• pärast laboriproovide käsitsemist;
• pärast võimaliku nakkustekitajaga saastunud esemete käsitsemist;
• pärast seadmete, bokside või puuride puhastamist;
• enne ja pärast iga patsiendiga tegelemist;
• pärast kinnaste eemaldamist jne.

• Üleriietega (nt joped, mantlid) EMÜ loomakliinikusse, lahanguruumidesse, õppe- ja teaduslaboritesse ei siseneta, need jäetakse selleks ettenähtud kohta (kapp, nagi).
• Olukordades, kus puututakse kokku loomaga või loomalt pärineva bioloogilise materjaliga, nt farmis, loomakliinikus ja laboris töötades/õppepraktikal olles jms, kantakse vastavat töö- ja vajadusel ka kaitseriietust, vahetusjalatseid ning kasutatakse isikukaitsevahendeid.
• Tööriided peavad olema puhtad, need tuleb vahetada esimesel võimalusel, kui need on silmnähtavalt määrdunud või kokku puutunud vere või muude kehavedelikega või muu võimaliku kõrge riskitasemega (nakkusohtliku) materjaliga.
• Tööriideid väljaspool tööruume ei kanta, et vältida patogeenide/haigustekitajate võimalikku levikut loomakliinikust või laborist avalikesse kohtadesse ja koju.
• Loomakliinikus ja laboris kantakse vahetusjalatseid. Vahetusjalatsid (tööjalanõud) on soovitavalt paksu talla ja kinnise ninaga ning vetthülgavast ja kergesti puhastatavast materjalist.
• Jalatsid tuleb vahetada:

       o loomakliiniku puhtasse tsooni sisenedes (operatsiooniplokk, puhaste protseduuride ruum jne);

       o farmiväljasõidule minnes (kummisaapad);

       o kõrge riskitasemega (nakkusohtlikule) alale sisenedes nakkuse leviku vältimiseks teistesse ruumidesse (vahetusjalatsid või kaitse-/kilesussid).

• Töötajate tööriiete pesuks kasutatakse vastava oskusteabe ja tehnoloogiaga ettevõtte teenust või pestakse riided kohapeal sobiva pesurežiimi ja -vahendiga.
• Personali ja üliõpilasi tuleb teavitada, et tööriideid pesemiseks koju viies on oht saada kaasa ka patogeenid. Kui tööriided on siiski koju viidud, tuleb neid pesemiseni hoida kilekotis, pesta muust pesust eraldi ja temperatuuril vähemalt 70 °C.
• Pärast musta pesu käitlemist pesta käed.

Tööriietus ja -jalatsid

• Labor – laborikittel, vajadusel vahetusjalatsid ja IKV.
• Loomakliinik – meditsiiniline tööriietus ja vahetusjalatsid, vajadusel kaitseriietus ja IKV Operatsiooniplokk – eririietus, mida muude protseduuride ajal ei kanta, peakate, mask. Operatsiooni läbiviija (kirurg, assistent) kannab eririietuse peal operatsioonikitlit ning steriilseid kummikindaid.
• Lahanguruum – tööriietus, spetsiaalne kaitseriietus ja IKV
• Väljasõit loomapidamisettevõttesse – tööriietus (soovitavalt tunked või kombinesoon), pestavad jalanõud või kummisaapaid, vajadusel kaitseriietus

Isikukaitsevahendite (IKV) kasutamise eesmärk on vähendada rõivaste saastumisohtu, kaitsta nahka ja limaskesti ning vähendada personali vahendusel patogeenide ülekandumist patsiendilt patsiendile, inimestele või ümbritsevasse keskkonda. IKV on kindad, kaitsvad pealisrõivad (kaitseriietus), kaitseprillid, näokaitse, visiir või kaitsemask, kaitsepõll, jalanõud, peakate ja muud vahendid kasutaja keha kaitseks nakkuste või vigastuste eest.

IKV kasutamine on oluline nakkustõrjemeede, mida tuleb rakendada tavapärase töövõttena kõigis kliinilistes olukordades ja võimalikul kokkupuutumisel nakkusallikaga (laboriproovid, loomade puurid ja latrid jms).

Kõigile töötajatele ja üliõpilastele, kes puutuvad kokku loomade või loomadelt pärineva bioloogilise materjaliga, tuleb tagada sobiva suurusega IKV kättesaadavus. Kui kliendid abistavad loomaarsti nakkusohtlikus olukorras, peab ka nendele olema IKV kättesaadav.

Millist IKV-d valida, sõltub protseduurist ja kokkupuuteohust võimaliku nakkusallika või muu ohuga.

Kaitsekindad

Kindad vähendavad patogeenide ülekandumise riski, sest moodustavad kaitsva barjääri käte ja keskkonna vahel. Kindaid tuleb kanda

• diagnostiliste proovidega (uriin, väljaheited, aspiraadid, proovitampoonid) töötamisel;
• mikroobi- ja rakukultuuridega, anatoomiliste ja histoloogiliste preparaatidega ning loomadelt pärineva bioloogilise materjaliga töötamisel;
• kokkupuutel vere, väljaheidete, erinevate kehavedelike või nahavigastustega;
• hambaravi või sünnitusabi protseduuride teostamisel;
• looma elustamisel;
• looma lahangul;
• loomapuuride, liivakastide, saastunud seadmete käsitlemisel, musta pesu käitlemisel;
• kui nahk kätel on vigastatud;
• kaitsekitli saastunud välispinda puutudes.

Kaitseriietus/kaitsvad pealisrõivad

Kaitseriietus on vajalik enda kaitsmiseks, et vähendada riietusesemetega patogeenide ülekandumise ohtu patsientidele, loomaomanikele, kaastöötajatele ning kõrvalistele isikutele.

Kaitseriietus (tunked, kombinesoonid, mittesteriilsed kitlid, põlled) tuleb valida vastavalt protseduurile või võimaliku nakkusallika ohukategooriale.

Vedelikukindlat kitlit/kombinesooni kasutatakse isolatsiooni nõudvate nakkushaiguste puhul ning juhul, kui on võimalus, et puututakse kokku vere või muude kehavedelike või nende pritsmetega. Laboris lähtutakse labori tegevusjuhendist ja ohutusnõuetest. Ühekordsed kitlid pannakse pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud konteinerisse ja neid ei kasutata korduvalt.

Kaitseprillid, visiir (näokaitse) ja mask

Nägu tuleb kaitsta kõigis olukordades, kus võivad tekkida pritsmed või pihused (abstsessi avamine, haavaloputus, hambaravi, sünnitusabi, lahang jne), et silmade, nina ja suu limaskestadele ei satuks patogeenset materjali. Kaitseprillid koos kirurgilise maskiga või kaitsevisiir on piisav kaitse enamike veterinaarsete protseduuride ajal, kus on oht pritsmete ja pihuste tekkeks.

Peakate

Ühekordne peakate kaitseb juukseid ja peanahka saastumise eest.

IKV selga panemise ja eemaldamise järjekord tuleb kohandada vastavalt kasutatavatele vahenditele.

Kasutage ohutuid töövõtteid, et ennast kaitsta ja piirata nakkuse levikut.

• Ärge puudutage kätega nägu.
• Vältige pindade puutumist.
• Vahetage kindad, kui need on katki või tugevalt saastunud.
• Peske ja desinfitseerige käsi.

IKV kasutuselevõtu järjekord

1. Teosta käte hügieen

2. Kaitsekittel või kombinesoon, vajadusel ka jalatsikatteid

3. Mask või respiraator

4. Kaitseprillid või visiir

5. Kindad

IKV tuleb eemaldada viisil, mis minimeerib enesesaastumise võimaluse.

IKV eemaldamise järjekord

1. Kittel koos kinnastega, jalatsikatted, kui on asjakohane

2. Käte hügieen

3. Kaitseprillid või visiir

4. Mask või respiraator

5. Käte hügieen

Tööruumide üldise korrasoleku ja puhtuse eest vastutavad kõik töötajad ja praktikal olevad üliõpilased.

Tööpinnad, seadmed ja instrumendid puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast iga kasutamist või kokkupuudet loomaga, samuti kasutuskordade vahel, ning kohe, kui need on nähtavalt määrdunud. Kuivõrd määrdumine orgaanilise materjaliga vähendab enamiku desinfektsioonivahendite toimet, tuleb pinnad enne desinfitseerimist mustusest hoolikalt puhastada.

Desinfektsioonivahend on desinfitseeriv aine mikroorganismide hävitamiseks.

Detergent on pesemiseks ja puhastamiseks ettenähtud aine või ainete segu, mis sisaldab pindaktiivseid aineid ning on mõeldud kasutamiseks koduses majapidamises, asutustes või tööstuses.

Puhastamine on nähtava mustuse/orgaanilise materjali mehaaniline eemaldamine, vajadusel vee ja seebi või pesuvahendiga küürimine.

Desinfitseerimine on toiming, mille käigus kasutatakse spetsiaalseid keemilisi või füüsikalisi puhastusmeetodeid, mis hävitavad patogeenid või pärsivad nende kasvu.

Desinfitseerimisvahendi valikul tuleb arvestada:

• aine toimespektrit;
• aine toimet orgaanilise materjali olemasolul;
• aine koostoimet seepide ja puhastusvahenditega;
• aine toksilisust loomale ja inimesele;
• aine keskkonnaohtlikkust;
• millistel pindadel ja kuidas ainet plaanitakse kasutada.

Oluline on järgida tootja juhiseid ja pidada kinni tootja määratud toimeajast.

VLI kabinettides, auditooriumites, koridorides ja puhkealadel on jäätmete kogumine korraldatud tsentraalselt. Õppehoonetes paiknevad jäätmekonteinerid võimaldavad koguda eri liiki jäätmed eraldi, lisaks on eraldi konteinerid ohtlikele jäätmetele (nt patareid). Järgida tuleb jäätmete sorteerimise juhiseid! Juhised asuvad ülikooli veebilehellink opens in new page.

VLI kliinilise veterinaaria ühendlaboris (F. R. Kreutzwaldi 62) ning veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni õppetooli laborites (F. R. Kreutzwaldi 56 ja 62) on jäätmekäitlus reguleeritud eraldi juhenditega „Laboratoorsete jäätmete käitlemise juhendlink opens in new page“. Loomakliiniku jäätmekäitlust reguleerib „Jäätmete käitlemise juhendlink opens in new page“ (2022).

Erikäitlust vajavad jäätmed kogutakse tavaprügist eraldi. Eri liiki jäätmete tarvis on ruumides vastavalt märgistatud kogumiskonteinerid.

Kõrvaliste isikute juurdepääs laborisse peab olema piiratud. Kõrvalised isikud viibivad laboris ainult erijuhul ning kooskõlastatult üksuse töötajaga.

• Laboris töötades on kohustuslik kanda kaitseriietust (kittel) ning vastavalt töö iseloomule või teistele ohuteguritele ka teisi isikukaitsevahendeid (kindad, kaitseprillid, kaitsemask, jalatsid/kilesussid).
• Laboris tuleb vältida välisjalanõude kasutamist, kasutada võib kilesusse või kinnise ninaga ja kogu labajalga katvaid vahetusjalatseid. Labori ruumides on rangelt keelatud söömine, joomine, suitsetamine (sh e-sigaretid ja mokatubakas), nutiseadmete ja kosmeetiliste vahendite kasutamine. Kui nutiseadmete kasutamine on töö või õppe eesmärgil hädavajalik, tuleb seadme kasutamisel järgida ohutusreegleid, kaitsta seda saastumise eest ja puhastada seade laborist väljumisel.
• Pikad juuksed tuleb kinnitada kuklale nii, et need ei langeks ette ega õlgadele.
• Sõrmeküüned peavad olema lühikesed (küüne vaba osa pikkus ei ületa sõrme otsa), puhtad, terved ja hooldatud.
• Küünelaki, kunstküünte ja küünekaunistuste kandmine ei ole lubatud.
• Ehted tuleb enne tööle asumist eemaldada.
• Kunstripsmete puhul tuleb laboris kanda kaitseprille.

Õnnetusjuhtumiteks tuleb valmis olla!

• Jäta meelde, kus asuvad esmaabivahendid, silmaloputusvahendid või silmadušš, tulekahju häirenupp ja hädaväljapääsud ning kes on esmaabiandjad.
• Laboris, kus on kasutusel lahtise leegiga põletid, jäta meelde, kus asub tulekustutusvaip ja tulekustuti.

Juhised üliõpilasele

• Enne laboris toimingute alustamist tuleb need põhjalikult läbi mõelda. Kahtluse korral tuleb juhendajalt selgitusi küsida ja täpselt järgida kirjalikke ja suulisi juhtnööre. Kui üliõpilane ei saa juhendist või mõnest töölõigust aru, tuleb enne tegevuse jätkamist õppejõult nõu küsida.
• Riietus peab olema asjakohane (laborikittel, arstiriided jms), pikad juuksed on kuklale kinnitatud. Laiad varrukad, lehvivad sallid, lipsud jms ei ole lubatud.
• Nutiseadmete kasutamine laboris ei ole lubatud!
• Elektrivoolu või gaasiga töötavaid või muid potentsiaalselt ohtlikke seadmeid võivad kasutada vaid vastava juhendamise läbinud üliõpilased.
• Jälgida tuleb ka kaasüliõpilaste tegevust ja juhtida vajaduse korral nende tähelepanu ettevaatusabinõudele. Kui keegi rikub ohutusreegleid teadlikult, tuleb sellest teavitada oma juhendajat või laboritehnikut.
• Töökoht peab olema puhas ja korras! Maha loksunud vedelikud või materjalitükid võivad kahjustada seadmeid, riideid või nahka.
• Laboris ei tohi süüa, juua, närimiskummi närida, kasutada tubakatooteid ega kosmeetikat.
• Laboris tegutsemine eeldab vastutustundlikkust. Oma katseid peab pidevalt ise jälgima.
• Ruumis ringiuitamine, teiste üliõpilaste häirimine, ehmatamine ja segamine katsete tegemise ajal on keelatud.
• Teha tohib ainult neid katseid, milleks on õppejõult luba saadud. Õppejõu loata ei tohi katseid korraldada.
• Laboris töötades tuleb käed näost (eriti silmadest ja suust) ja kehast eemal hoida.
• Katse lõpetamisel tuleb käsi vee ja seebiga pesta.
• Laboris tuleb olla valvas ja ettevaatlik. Kui tekib ohtlik olukord, tuleb sellest kohe õppejõule teada anda.
• Enne kemikaalide või seadmete kasutamist tuleb tähelepanelikult lugeda etikette, kasutusjuhendeid ning kemikaalide ohutuskaarte.
• Katseseadmeid üles seades ja kasutades tuleb järgida õppejõu juhtnööre.
• Tuleb kindlaks teha, kus asuvad ohutusvahendid (esmaabivahendid, tulekustutusvaip ja tulekustuti) ja kuidas neid kasutada.
• Tulekahjuhäire nupu ja hädaväljapääsude asukoht peab olema teada.
• Peab olema kursis, kuidas toimida, kui laboris viiakse läbi tuletõrjeõppus (mahutid/anumad peab sulgema ja elektriseadmed välja lülitama).

Kõik käesolevas peatükis esitatud reeglid kehtivad ka loomakliiniku diagnostika- ja VLI teaduslaborites. Enne esmakordset tööle asumist neis laboreis on iga töötaja (kaasaarvatud doktorandi, üliõpilase, külalistöötaja, -üliõpilase jne) vahetu töökorraldaja, juhendaja või vastuvõtja kohustatud läbi viima ohutusealase instrueerimise. Juhiste saamiseks pöörduda labori bioturvalisuse kontaktisiku vt LISA I kontaktid või laborijuhataja poole. 

Üldnõuded

• Laboratooriumis tohivad töötada isikud, kes on tutvunud Eesti Maaülikoolis kehtivate ohutusalaste dokumentidega ja läbinud laboratooriumi ohutusnõuete juhendamise, mille viib läbi toiduhügieeni- ja ohutuse üksuse töötaja.
• Kõrvalised isikud viibivad laboratooriumis ainult erijuhul ning kooskõlastatult üksuse töötajaga.
• Laboratooriumi ruumides viibides on rangelt keelatud söömine, joomine, suitsetamine (ka e-sigaretid), nutiseadmete ja kosmeetiliste vahendite kasutamine.
• Laboratooriumis töötades on kohustuslik kanda kaitseriietust (kittel) ning vastavalt töö iseloomule või teistele ohuteguritele ka teisi isikukaitsevahendeid (kindad, kaitseprillid, kaitsemask, jalatsid/kilesussid).
• Laboratooriumis tuleb vältida välisjalanõude kasutamist, kasutada võib kilesusse või kinnise ninaga kogu labajalga katvaid vahetusjalatseid.

Laboratooriumisse sisenemine ja väljumine

1. Enne laboratooriumisse sisenemist jäetakse välisriided, isiklikud esemed ning vajadusel välisjalanõud lukustatavasse klassiruumi või laboratooriumi eesruumis asuvatesse lukustatavatesse kappidesse. Seejärel pannakse jalga vahetusjalanõud või ühekordsed kilesussid.
2. Eesruumis asuvad kätepesuks kraanikausid ning pesu- ja desinfektsiooni vahendid. Enne laboratooriumisse sisenemist teostatakse käte hügieenitoimingud, riietutakse kitlisse ja vajadustel võetakse kasutusele teised isikukaitsevahendid (mask, põll jms).
3. Enne laboriruumi sisenemist veendutakse, et UV-lamp ei ole sisselülitatud. UV-valguse abil steriliseerimise ajal (ruumis on violetne valgus) on tööruumidesse sisenemine keelatud.
4. Käed kinnastatakse laboratooriumi ruumis.
5. Toidumikrobioloogia laboratooriumi ruumidest on keelatud väljuda isikukaitsevahenditega (kittel, kindad jms).
6. Enne laboratooriumist väljumist visatakse kindad laboriruumis asuvasse prügikasti, seejärel liigutakse eesruumi, kus eemaldatakse kittel, visatakse prügikasti ühekordsed kilesussid, vajadusel vahetatakse jalanõud ning teostatakse käte hügieenitoimingud.

Laboratooriumis töötamine

1. Laboratooriumis töötamisel tuleb rangelt järgida ohutusnõudeid ning töötamine peab olema ohutu nii töö läbiviijale kui ka teistele laboratooriumis viibivatele isikutele.
2. Laboriruumides katsetegevuse läbiviimisel tuleb kasutada töövõtteid, millega välditakse töökeskkonna ohutegurite (bioloogilised, keemilised jm) mõju tervisele ning nende levimist teistesse ruumidesse ja/või väliskeskkonda.
3. Laboratooriumis töötamisel tuleb vältida kiirustamist, et vähendada ohtlike olukordade tekkimise riski (bioloogiliselt ohtlike materjalide laialiajamine, katseklaaside purunemine, kukkumine, seadmete kasutamisega seotud õnnetused jms).
4. Laboratooriumis töötamisel peavad peamised liikumisteed jääma vabaks, et õnnetusjuhtumi/ohuolukorra tekkimisel saaks võimalikult kiiresti laboratooriumi ruumidest lahkuda.
5. Laboratooriumis töötamise ajal peavad juuksed olema kinni pandud ning küüned lühikesed.
6. Laboratooriumis töötamise ajal peab vältima isiklike esemete asetamist tööpindadele ning isiklike esemete, näo, juuste ja prillide katsumist kinnastatud kätega.
7. Kui töötajal esineb meditsiiniline seisund, mille tõttu ta ei tohi bioloogilise materjaliga ja kemikaalidega töötada, peab ta viivitamatult teavitama vastutavat õppejõudu ja/või üksuse juhti.
8. Laboratooriumis töötamisel tekkinud ohtlikust olukorrast teavitatakse koheselt vastutavat õppejõudu ja/või üksuse juhti.

Seadmetega töötamine

1. Katseseadmete ja muu aparatuuriga võib töötada ainult vastava väljaõppe saanud isik.
2. Enne esmakordset seadmega töötamist viib üksuse töötaja läbi juhendamise, mis kinnitatakse allkirjaga.
3. Kahtluse korral, et katseseadmel või muul aparatuuril on tehniline rike või seadme ettenähtud funktsioonid ei tööta, tuleb seadme või muu aparatuuri kasutamise koheselt peatada ning teavitada üksuse töötajat või üksuse juhti.
4. Seadmete ja muude aparaatidega töö lõpetamisel tuleb need välja lülitada.
5. UV-lambi kasutamisel peab silmi kaitsma UV-valguse eest (kaitseprillid jms). UV-valgusesse ei tohi vaadata ning UV-lampe tuleb kasutada nii lühikese aja jooksul kui võimalik.
6. Piirituslambi kasutamisel peab olema äärmiselt ettevaatlik, et lampi ümber ei aetaks. Kui piirituslampi kasutatakse kohttõmbe all ja juhtub õnnetus, tuleb kohttõmme kohe välja lülitada.
7. Autoklaaviga tohivad töötada ainult selleks vastava ettevalmistuse saanud töötajad.

Bioloogilise materjaliga töötamine

1. Toidumikrobioloogia laboris tegeletakse erinevate toidupatogeenidega (kampülobakterid, listeeriad jm).
2. Patogeensete mikroorganismide külv toimub laminaarkapis.
3. Mikroobide sattumisel lauale, seadmetele, seinale, põrandale või muudele pindadele teavitatakse laboratooriumis viibijaid olukorrast ning töödeldakse saastunud kohta kohe desinfektandiga.
4. Töötaja otsesel kokkupuutumisel patogeensete mikroobidega tuleb kokkupuutekohta võimalikult kiiresti pesta bakteritsiidse kätepesuvahendiga ja desinfitseerida. Kui see juhtub üliõpilasega, siis peab juhtunust informeerima vastutavat õppejõudu ja/või üksuse juhti.
5. Töötaja koristab ja desinfitseerib pärast bakteritega töötamist tööpinnad ja -vahendid.
6. Kõik nakkusohtlikud materjalid kogutakse kokku ning kahjutustatakse enne laborist väljaviimist autoklaavimise teel.

Ohtlike kemikaalidega töötamine

1. Ohtlikke kemikaale ei tohi kasutada töötajad, keda ei ole instrueeritud ning kellel ei ole ohtlike kemikaalidega töötamise kogemust.
2. Ohtlikud kemikaalid kogutakse ning käideldakse vastavalt Eesti Maaülikoolis kehtivale korrale.

Anatoomiakompleksis töötades on Eesti Maaülikoolis kehtivate ohutusjuhendite tundmine ja järgimine kohustuslik. Kompleksis ei tohi tööd alustada enne nende dokumentidega tutvumist ja esmast instrueerimist, mille viib läbi vahetu juht või juhendaja.

Üldnõuded

• Prepareerimisalal töötades on kohustuslik kanda kaitseriietust (kittel), vahetusjalanõusid, kindaid ning vastavalt töö iseloomule või teistele ohuteguritele ka teisi isikukaitsevahendeid (kaitseprillid, kaitsemask).
• Pikad juuksed tuleb kinnitada kuklale nii, et need ei langeks ette ega õlgadele.
• Sõrmeküüned peavad olema lühikesed (küüne vaba osa pikkus ei tohiks ületada sõrme otsa) puhtad, terved ja hooldatud.
• Küünelaki, kunstküünte ja küünekaunistuste kandmine ei ole lubatud.
• Ehted (sõrmused, käevõrud, -ketid, -kellad jms) tuleb enne tööle asumist eemaldada.
• Prepareerimisalal viibides on rangelt keelatud söömine, joomine, suitsetamine (sh. ka e-sigaretid), nutiseadmete ja kosmeetiliste vahendite kasutamine. Kui nutiseadmete kasutamine on töö või õppe eesmärgil hädavajalik, tuleb seadmete kasutamisel järgida ohutusreegleid, kaitsta neid saastumise eest ja puhastada seadmed laboratooriumist väljumisel.

Anatoomiapraktikumi tulles peab üliõpilasel olema oma kittel.

Vahetusjalanõud, kummikindad, täiendav kaitseriietus ja IKV on kohapeal olemas.

Prepareerimisruumi sisenemine

• Prepareerimisruumi sisenetakse ja sealt väljutakse ainult riietusruumide kaudu, kus pannakse selga kittel, vahetatakse jalatsid ja minnakse läbi/üle desinfektsioonimati.
• Üleriided ja isiklikud asjad, sh telefon ning muud elektroonilised seadmed tuleb jätta riietusruumi kappi (erandiks on olukord, kui neid vajatakse õppeotstarbel).

Prepareerimisruumis töötamine

• Prepareerimisruumis töötades kantakse kaitseriietust (laborikitlit, vajadusel mütsi, kummi- või plastpõlle vm eririietust), kummijalanõusid (kalosse, saapaid) ja kaitsekindaid.
• Prepareerimisruumi on lubatud kaasa võtta üksnes õppeotstarbelised elektroonilised seadmed. Seadet tuleb kaitsta saastuse eest ja desinfitseerida see pärast prepareerimisruumist väljumist.
• Tuleb vältida enda ning kaasüliõpilaste vigastamist teravate esemete või lõikeriistadega, samuti tarbetute sisselõigete tegemist anatoomilistesse preparaatidesse.

Töö lõpetamine

• Preparaat (korjus, looma kehaosad vm) asetatakse kilega kaetult külmikusse; pikemaajaliseks säilitamiseks pannakse preparaat konteinerisse konserveerimislahusesse (etanooli ja glütserooli vesilahus).
• Lahangujäätmed asetatakse spetsiaalsesse jäätmekotti ja külmikusse.
• Ühekordselt kasutatavad skalpelliterad asetatakse selleks määratud konteinerisse.
• Instrumendid pestakse pesuvahendi ja veega ning asetatakse desinfektsioonivahendi lahusesse, hiljem asetatakse hoiustamise kohta.
• Prepareerimislauad pestakse pesuvahendiga, loputatakse ja kuivatatakse.

Prepareerimiseruumist väljumine

• Kasutatud kindad pannakse selleks määratud konteinerisse.
• Käed pestakse seebi ja sooja veega ning töödeldakse desinfektsioonivahendiga.
• Vahetusjalatsid/kummijalanõud jäetakse vaheruumi.
• Kasutatud kittel võetakse seljast ja asetatakse kilekotti. Vajadusel pestakse. Kuni pesuni hoitakse kittel kinnises kilekotis ja pestakse teistest riietest eraldi.

Ruumide koristamine ja tekstiilesemete pesu

• Ruumide korrasoleku eest vastutavad kõik üliõpilased ja töötajad.
• Üliõpilase kohustus on koristada ja korrastada peale töö lõppu töökoht ja pesta kasutatud instrumendid.
• Prepareerimisruum koristatakse, lauad pestakse pesuvahendiga ja kuivatatakse iga praktikumi lõpus.
• Põrand korrastatakse päeva lõpus.
• Prepareerimisruumi suurpuhastus teostatakse kord aastas. Pestakse uksed, seinad, muud
• vertikaalpinnad ja põrandad.
• Külmikuid puhastatakse jooksvalt.
• Vahetusjalatsid (kummijalanõud) pestakse ja desinfitseeritakse pärast iga praktikumi.
• Desomatt on ettenähtud jalatsitalla ja külgede immutamiseks/niisutamiseks. Desomatt ei tohi olla kuiv, lahust lisatakse vastavalt vajadusele. Värske lahus valmistatakse iga nädala alguses.
• Määrdunud tekstiilesemed kogutakse selleks ettenähtud konteinerisse ja viiakse konteineri täitumisel või korra nädalas pessu. Puhas pesu hoitakse eraldi kapis.

Käitumine õnnetusjuhtumi korral

• katkestatakse töö ja teavitatakse juhtunust juhendajat;
• Vedeliku silma sattudes, loputatakse silmi ohtra veega silmadušši kohal (asub kõrvalruumis).
• Käe vigastamise korral:
  • eemaldatakse kinnas;
  • pestakse vigastatud kohta voolava vee all ja desinfitseeritakse antiseptikumiga. Vajaduse korral tuleb katta haav plaastriga või siduda kinni. Haavahooldusvahendid asuvad prepareerimisruumis avariiulil punase ristiga tähistatud kotis.
  • Töö jätkamiseks võetakse kasutusele uus kindapaar.
  • Kui lõikehaav on sügav, tuleb pöörduda arsti poole.

Anatoomiliste preparaatide käitlemine (töötaja ülesanne)

Õppevahendina kasutatakse vaid kontrollitud loomadelt pärinevat materjali.

Preparaatide hankimine

• Õppematerjal hangitakse peamiselt Maaülikooli loomakliinikust, Eerika katsefarmist, aga ka pädeva asutuse tunnustatud tapamajast, lihakäitlemiseettevõttest või registreeritud loomapidamisehitisest.
• Preparaadid tuuakse prepareerimisruumi eraldi sissepääsu kaudu.
• Preparaatide transportimiseks kasutatakse vastavaid veekindlaid kaste ja käru. Need puhastatakse pärast iga kasutust.
• Preparaatide säilitamine
• Korjused pakitakse jäätmekottidesse ning sildistatakse (liik, kuupäev, võimalik diagnoos, võimalik kasutus õppetöös) ning registreeritakse andmebaasis (liik, paiknemine külmkapis).
• Korjused säilitatakse sügavkülmas -12 °C juures.
• Püsipreparaadid säilitatakse eraldi ruumis hermeetiliselt suletavates metallnõudes etanooli ja glütserooli vesilahuses (1:1:1).
• Lihaste püsipreparaadid on töödeldud etanooli ja glütserooli vesilahusega. Preparaate säilitatakse prepareerimisruumis.

Preparaatide kasutamine

• Enne õppetööd sulatakse sügavkülmutatud preparaadid külmkapis 2...4° C juures.
• Preparaadid, mida kasutatakse korduvalt, pakendatakse, sildistatakse ning säilitatakse sügavkülmas –12° C juures kilega kaetult või kilekottides vastavatel kandikutel järgmiseks õppepraktikumiks.
• Jäätmete utiliseerimine
• Prepareerimisjäätmed kogutakse jäätmekottidesse ning säilitatakse sügavkülmas jäätmekastides kuni jäätmeveoni.
• Jäätmete transport prepareerimisruumist toimub ainult läbi selleks ettenähtud väljapääsu.
• Loomsed jäätmed viiakse patoloogilise anatoomia lahangukompleksi juures asuvatesse ja AS Vireeni poolt tühjendatavatesse konteineritesse.
• Jäätmed transporditakse kaetud kastides käruga. Kastid ja käru puhastatakse pärast kasutamist.

Jäätmete käitlemine

• Tavajäätmetest (segaolmejäätmed, paber, pakend) kogutakse eraldi kogutakse prepareerimisel tekkinud ohtlikud jäätmed: teravad ja torkivad esemed ning patoloogilised jäätmed (loomade elundid ja kehaosad). Vt ka punkt 10.6.4.
• Teravad ja torkivad esemed kogutakse selleks ettenähtud märgistatud konteinerisse prepareerimisruumis. Konteiner asendatakse, kui see on ¾ ulatuses täitunud. Täitunud konteiner viiakse jäätmete kogumise punkti loomakliinikus.
• Ohtlike kemikaalide jäägid käideldakse vastavalt konkreetse kemikaali ohutuskaardil toodud juhendile. Ohtlikud kemikaalid kogutakse konteinerisse märgisega “Ohtlikud jäätmed“, suletakse lekkekindlalt ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike kemikaalidega saastunud pakend ja pühkematerjal käsitletakse ohtliku jäätmena ning kogutakse ruumis kokku kaanega suletud konteinerisse märgistusega „Saastunud pakend“. Täis konteiner antakse üle jäätmekäitlusettevõttele.

Anatoomiamuuseum ja anatoomialabor

Anatoomiamuuseumis ja -laboris hoitakse kuivpreparaate ja konserveeritud preparaate. Anatoomiamuuseum ja -labor on avatud õppetöö ajal ja eelneval kokkuleppel ka õppetöövälisel ajal.

Muuseumis ja laboris viibimise reeglid

• Söömine, joomine, tubakatoodete tarbimine on keelatud.
• Preparaate (sh raamatuid) võib kappidest välja võtta vaid eelneval kokkuleppel juhendajaga.
• Enne lahkumist tuleb asetada preparaadid tagasi oma kohale.
• Pesta käed.
• Viimane külastaja korrastab ruumi ja kustutab tuled.

Lahangukompleksis töötades on Eesti Maaülikoolis kehtivad ohutusjuhendite tundmine ja järgimine kohustuslik. Kompleksis ei tohi tööd alustada enne nende dokumentidega tutvumist ja esmast instrueerimist, mille viib läbi vahetu juht või juhendaja.

Üldnõuded

• Lahanguruumis kantakse tööriietust, kaitseriietust, kummijalanõusid ja IKV-d.
• Pikad juuksed kinnitatakse kuklale nii, et need ei langeks ette ega õlgadele.
• Sõrmeküüned peavad olema lühikesed (küüne vaba osa pikkus ei tohiks ületada sõrme otsa) puhtad, terved ja hooldatud.
• Küünelaki, kunstküünte ja küünekaunistuste kandmine ei ole lubatud.
• Ehted (sõrmused, käevõrud, -ketid, -kellad jms) tuleb enne tööle asumist eemaldada.
• Lahanguruumis viibides on rangelt keelatud söömine, joomine, suitsetamine (sh. ka e-sigaretid), nutiseadmete ja kosmeetiliste vahendite kasutamine. Kui nutiseadmete kasutamine on töö või õppe eesmärgil hädavajalik, tuleb seadme kasutamisel järgida ohutusreegleid, kaitsta seda saastumise eest ja puhastada seade lahanguruumist väljumisel.

Lahangukompleksis viiakse läbi õppetööd ja teostatakse lahanguid nii Maaülikooli loomakliiniku kui ka ettevõtete ja eraisikute tellimusel. Seetõttu tuleb pidevalt arvestada võimaliku nakkusohuga ja järgida ettevaatusabinõusid nakkuse leviku ennetamiseks.

Otsuse lahangu läbiviimise või sellest keeldumise ning lahangul rakendatavate hügieenimeetmete kohta teeb veterinaarpatoloog looma haigusloo ja diagnoosi põhjal, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid, nt ka looma päritolu (võib olla välisriigist imporditud).

Zoonootilise haiguse kahtluse korral ei kaasata lahangule üliõpilasi. Lahangu viib läbi vastutav töötaja / veterinaarpatoloog, rakendades kõrgendatud hügieenimeetmeid (täiendav IKV, nt kaitseprillid, kaitsemask jms).

Teatamiskohustusliku loomataudi kahtluse korral (vt käsiraamatu punkt 8 „Teatamis- ja registreerimiskohustuslikud loomataudid“) võib vastutav töötaja / veterinaarpatoloog lahangu läbiviimisest keelduda. Kui otsustakse lahang teostada, siis üliõpilasi lahangule ei kaasata.

Eriti ohtliku või teatamiskohustusliku loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest peab veterinaarpatoloog teavitama õppetooli juhti ning Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Tartu esindust https://pta.agri.ee/link opens in new page.

Haiguste nimekiri vt Ohutuse käsiraamatu ptk Bioturvalisuse ja bioohutuse põhimõtted. Punkt 8. Teatamis ja registreerimiskohustuslikud loomataudid

Lahangukompleksi sisenemine

• Välijalanõud jäetakse koridori 1. sissepääsu juurde riiulile. Üleriided ja isiklikud asjad, sh telefon ning muud elektroonilised seadmed tuleb jätta riietusruumi kappi (erandiks on olukord, kui neid vajatakse õppeotstarbel, sel juhul tuleb kaitsta seadet saastuse eest ja desinfitseerida see pärast prepareerimisruumist väljumist).
• Lahanguruumi sisenetakse ainult läbi ohutusbarjääri, kus
  • pannakse selga kittel või vajadusel kombinesoon/kaitseülikond, ette kaitsepõll (plastikust v kummist), vajadusel pähe peakate ja täiendav IKV;
  • pannakse jalga kummijalanõud.

Lahanguruumides töötamine

• Lahanguruumides kantakse kaitsekindaid, kaitseriietust, kummijalanõusid, vajadusel peakatet ja teisi IKV-sid.
• Välditakse enda ja teiste vigastamist teravate esemete või lõikeriistadega, samuti tarbetute sisselõigete tegemist korjustesse v preparaatidesse.
• Järgitakse kemikaalide, elektriseadmete ja terariistadega töötamise ohutusnõudeid.
• Töö lahanguruumi seadmetega (nt elektrisaag, telfer) toimub vastutava töötaja juhendamisel ja kontrolli alla.
• Töö lõpetamine
• Pärast lahangut asetatakse lahangujäätmed spetsiaalsesse konteinerisse või jäätmekotti, märgistatakse ja pannakse sügavkülma, kus hoitakse kuni jäätmekäitlusettevõttesse saatmiseni.
• Ühekordselt kasutatavad skalpelliterad asetatakse selleks ettenähtud konteinerisse. Konteineri täitumisel ¾ ulatuses tuleb see välja vahetada.
• Instrumendid pestakse ja asetatakse desinfektsioonivahendi lahusesse, hiljem paneb vastutav töötaja need hoiustamiskohta instrumentide ruumis.
• Lahangulauad pestakse pesuvahendiga, loputatakse ja desinfitseeritakse.

Lahanguruumist väljumine

• Kasutatud kindad pannakse selleks määratud konteinerisse.
• Kummikud ja põll pestakse voolava vee all lahanguruumis.
• Lahanguruumist väljutakse läbi ohutusbarjääri.
• Määrdunud kaitseriietus võetakse seljast ja asetatakse vastavalt märgistatud konteinerisse desinfektsiooniruumis.
• Põlled, kitlid ja kummijalanõud jäetakse kaitseriiete ruumi.
• Enne kaitseriiete ruumist väljumist pestakse käed seebi ja sooja veega ning teostatakse käte antiseptika.

Käitumine õnnetusjuhtumi korral

• Katkestatakse töö ja teavitatakse juhtunust juhendajat
• Kui vedelik on silma pritsinud tuleb loputada silmi ohtra veega silmaduši kohal. Silmadušš asub lahanguruumis.
• Käe vigastamise korral
  • eemaldatakse kinnas;
  • pestakse vigastatud kohta voolava vee all ja desinfitseeritakse antiseptikumiga. Vajaduse korral tuleb katta haav plaastriga või siduda kinni. Haavahooldusvahendid asuvad prepareerimisruumis avariiulil punase ristiga tähistatud kotis.
  • töö jätkamiseks võetakse kasutusele uus kindapaar.
  • kui haav on sügav, tuleb pöörduda arsti poole.

Koristamine, tööriiete pesu

Kabinetti, riietusruume ja koridori koristab üldkoristaja igapäevaselt.

Lahanguruumid

• Lahangulauad pestakse pärast iga lahangut ja päeva lõpus. Lahangulauad desinfitseeritakse päeva lõpus.
• Põrand pestakse päeva lõpus, vajadusel sagedamini. Kasutada tuleb survevett ning vältida aerosoolide teket.
• Külmikud tuleb hoida korras, koristada ja puhastada jooksvalt.

Lahangukompleksi suurpuhastus teostatakse kord aastas: pestakse aknad, seinad, vertikaalpinnad ja põrandad, kõik seadmed ja külmikud.

Tööriided

Määrdunud kitlid kogutakse vastavalt märgistatud konteinerisse ning pestakse ja kuivatatakse jooksvalt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord nädalas.

Pesumasin asub instrumentide ruumis.

Nakkusohtliku materjaliga kokku puutunud pesu käsitlemine

• Tuleb järgida kõrgendatud hügieenimeetmeid: kanda IKV-d (kaitsekittel, vajadusel näomaski ja kaitseprille).
• Nakkusohtlikku pesu pestakse muust pesust eraldi, viimasena.
• Enne masinpesu leotatakse esemeid 10–15 minutit pleegitusaine lahuses (tavapleegitusaine 1:9 vesi).
• Pleegitusainet tuleb lisada ka masinpesule vastavalt tootja juhistele.
• Nakkusohtlikku pesu tuleb trummelkuivatada maksimumkuumusel.

Lahangumaterjal (loomakorjused, kehaosad jms)

• Lahangumaterjal pärineb Maaülikooli loomakliinikust ja Eerika katsefarmist või tuuakse diagnostilisele lahangule ettevõtetest või eraisikutelt.
• Lahangumaterjal tuuakse lahanguruumi välisukse kaudu.
• Transportimiseks kasutatakse Maaülikooli autot. Lahangukompleksis kasutatakse telfrit, käru ja veekindlaid kaanega kaste.
• Ettevõtted v eraisikud transpordivad loomakorjused lahangukompleksi ise.
• Transpordivahendid ja -seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast iga kasutust.
• Õppematerjal säilitatakse kilekotti pakituna ja märgistatuna (kuupäev, saatja, loomaliik) sügavkülmas eraldi riiuli(te)l. Enne õppetööd lahangumaterjal sulatatakse.
• Diagnostilisele lahangule toodud materjal tagastatakse lahangu tellijale või saadetakse hävitamisele AS Vireeni.

Jäätmete käitlemine

Lahangujäätmed

• Lahangujäätmed kogutakse utiliseerimiskonteinerisse ja antakse esimesel võimalusel üle jäätmekäitlusettevõttele. Väiksemad kogused säilitatakse kuni jäätmekäitlusettevõttele üleandmiseni kilekotti või kasti pakituna sügavkülmas, eraldi märgistatud riiulitel.
• Pärast kasutamist lahangujäätmete konteiner pestakse. Puhtaid konteinereid hoitakse kütteta garaažis.
• Hävitamisele saadetud lahangujäätmete üle peetakse arvestust, märkides üles jäätmekäitlusettevõttele üleantud materjal, selle kogukaal ja kuupäev.
• Teravad ja torkivad esemed kogutakse vastavalt märgistatud konteinerisse lahanguruumis. Konteiner asendatakse, kui see on ¾ ulatuses täitunud. Täitunud konteiner on kuni utiliseerimiseni kemikaalide ruumis.
• Ohtlike kemikaalide jäägid käideldakse vastavalt konkreetse kemikaali ohutuskaardil toodud juhendile. Ohtlikud kemikaalid tuleb koguda konteinerisse märgisega “Ohtlikud jäätmed“, sulgeda lekkekindlalt ja anda üle jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike kemikaalidega saastunud pakendit ja pühkematerjali käsitletakse ohtliku jäätmena. Need kogutakse kaanega suletud konteinerisse märgistusega „Saastunud pakend“. Täis konteiner antakse üle jäätmekäitlusettevõttele.

Kõrvaliste isikute pääs loomakliinikusse on piiratud. Töötaja pääseb loomakliinikusse personaalse uksekiibiga.

• Kliinikus töötades tuleb kanda sobivat tööriietust ja vajadusel, kui olukord või töö iseloom seda nõuab, tuleb kasutada kaitseriietust ning isikukaitsevahendeid. Tööriided peavad olema puhtad, need tuleb vahetada esimesel võimalusel, kui need on silmnähtavalt määrdunud või kokku puutunud vere või muude kehavedelikega või muu võimaliku kõrge riskitasemega (nakkusohtliku) materjaliga.
• Kliinilisel alal, laborites ja tehnilistes ruumides ei tohi süüa, juua, suitsetada ega tarvitada tubakatooteid.
• Isiklikke lemmikloomi ameti- ja õpperuumidesse ei tooda, v.a õppeotstarbel, sel juhul tuleb väljaspool õppetööd hoida loomi patsientidest eraldi.
• Tarbetut kontakti loomakliiniku patsiendiga tuleb vältida, et takistada võimalikku patogeenide levikut.
• Loomakliiniku patsientide ja klientide pildistamine ning filmimine, salvestatud materjali jagamine mistahes meediakanali vahendusel ja kasutamine õppetöös on lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel loomaomanikuga.
• Pikad juuksed tuleb kinnitada kuklale nii, et need ei langeks ette ega õlgadele.
• Sõrmeküüned peavad olema lühikesed (küüne vaba osa pikkus ei ületa sõrme otsa), puhtad, terved ja hooldatud.
• Küünelaki, kunstküünte ja küünekaunistuste kandmine ei ole lubatud.
• Ehted tuleb enne tööle asumist eemaldada.
• Kunstripsmete puhul tuleb laboris ja operatsiooniplokis kanda kaitseprille.
• Alati, kui puututakse kokku loomade ja nende pidamiskeskkonnaga või loomadelt pärineva bioloogilise materjaliga, peab:
  • pesema ja desinfitseerima käed;
  • katma haavad;
  • kandma kindaid, kui puututakse kokku vere, teiste kehavedelike, kahjustatud naha ja limaskestadega;
  • kaitsma oma riideid võimaliku vere- või teiste kehavedelike pritsmetega saastumise eest (tööriietus, IKV);
  • kaitsma limaskesti, kui on oht, et vere- või teiste kehavedelike pritsmed võivad sattuda silma või näole (IKV).

• Õnnetusjuhtumiteks tuleb valmis olla!
  • Jäta meelde, kus asuvad esmaabivahendid, silmaloputusvahendid või silmadušš ja kes on esmaabiandjad.
  • Esmaabiandjate nimed ja telefoninumbrid on kirjas esmaabikappide juures ja loomakliiniku patsiendihaldusprogrammis Provet.
  • Vajadusel kutsu abi hädaabinumbril 112.
  • Jäta meelde, kus asuvad tulekahju häirenupud ja hädaväljapääsud.

Patsientide, loomaomanike, töötajate ja üliõpilaste loomakliinikusse sisenemine ja ruumides liikumine võib oluliselt mõjutada veterinaarteenus(t)ega seotud nakkuste leviku riski. Riski vähendamiseks tuleb kinni pidada kliinikus kehtestatud reeglitest.

Loomakliiniku ruumid on jagatud neljaks erineva juurepääsuvõimalusega alaks. Piirangutega alad on märgistatud eri värvi teibiga. Ühest alast teise liikudes tuleb kinni pidada alades kehtestatud reeglitest.

Kliiniku ruumidele piirangute kehtestamise ja alade märgistamise eest vastutab loomakliiniku ülemarst.

Üldala – registratuur, ooteruum ja vastuvõturuumid. Kliiniku üldala on tähistatud siltidega. Sissepääs vastuvõturuumidesse ainult personali loal. Kantakse kliiniku tööriietust ja vahetusjalanõusid.

Kliiniku piiratud juurdepääsuga ala – roheline märgistus: ruumid, kuhu loomaomanikke reeglina ei lubata. Sissepääs uksekiibiga. Kantakse kliiniku tööriietust ja vahetusjalanõusid.

Puhas ala – kollase- ja mustatriibuline märgistus: ruumidesse sissepääs ainult personalil. Kantakse puhast meditsiinilist tööriietust ja vahetusjalanõusid.

Steriilne ala – punase- ja valgetriibuline märgistus: operatsiooniplokk. Sissepääs on ainult operatsiooniploki riietuses. Kantakse operatsiooniploki jalanõusid, kaitsemaski ja mütsi.

Loomakliinikus on oluline avastada potentsiaalselt nakkusohtlik patsient võimalikult kiiresti (ideaaljuhul enne kliinikusse sisenemist) ja võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud nakkuse leviku vältimiseks.

Lähtudes haigustekitajate võimest levida teistele loomadele ja/või inimesele (zoonoosid), jagunevad loomakliiniku patsiendid kolme riskitaseme gruppi. Riskitase määrab ettevaatusabinõud, mida rakendada patsientide käsitlemisel.

• Grupp 1 (roheline märgistus): madal risk. Mitteinfektsioossed patsiendid.

  Oluline on vältida nosokomiaalset nakatumist e nakkuse ülekandumist teistelt patsientidelt kliinikus.

  Patsient võib olla statsionaaris. Rakendatakse üldiseid ettevaatusabinõusid, mis vähendavad haigustekitaja leviku riski teistele loomadele/inimestele ja vastupidi, samuti leviku riski keskkonnas/ruumides.

• Grupp 2 (kollane märgistus): mõõdukas risk. Patsient, kellel on haiguskahtlus või on diagnoositud haigus, mis võib üle kanduda teistele patsientidele või kellel kahtlustatakse zoonootilist haigust (võib üle kanduda ka inimesele).

  Patsient võib paikneda statsionaaris. Loomaga peaks tegelema eraldi inimene ja/või tegeleda võimalusel viimase patsiendina. Käsitlemisel peab järgima kõrgendatud hügieeninõudeid.

• Grupp 3 (punane märgistus): kõrge risk. Patsient, kellel haiguskahtlust või on diagnoositud haigus, mis on äärmiselt nakkav teistele patsientidele või kellel kahtlustatakse zoonootilist haigust.

  Patsient paigutatakse isolaatorisse. Kui patsiendi suhtes on kahtlus või on diagnoositud eriti nakkusohtlik haigus või haigus, mis põhjustab tõsist haigust inimesel, paigutatakse patsient isolatsiooni kuni diagnoosi täpsustumiseni.

  Ohukategooriaid puudutavate küsimustega tuleb pöörduda loomakliiniku peaarsti poole.

  Olulisemad infektsioonhaigused ja vastavad hügieenimeetmed on täpsemalt kirjeldatud käsiraamatu loomakliinikute peatükkides.

Patsiendi käsitlemisel tuleb tagada looma igakülgne heaolu. Looma ei tohi ohustada ega tekitada talle stressi ega liigseid kannatusi.

Loomakliiniku statsionaaris paigutatakse patsient nõuetekohasesse puuri või boksi ning tagatakse piisav liigiomane sööt ja jook. Kui tervislik seisund võimaldab, käiakse patsiendiga jalutamas või viiakse ta välja koplisse.

Loomad ning nende puurid ja boksid tuleb hoida korras ja võimalikult puhtana.

Loomapuure ja -bokse koristatakse igapäevaselt, eemaldatakse väljaheited, asendatakse allapanu, korrastatakse puuri või boksi ümbrus. Patsiendi lahkumise järel puur või boks puhastatakse ja desinfitseeritakse. Loomade joogi- ja söödanõusid puhastatakse, pestakse või vahetatakse regulaarselt.

Seadmed ja töövahendid puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast kasutamist ning pannakse tagasi nende tavapärasesse asukohta. Kasutatud materjalid ja vahendid asendatakse uutega.

Tarbetut kontakti patsiendiga tuleb vältida, et vähendada nosokomiaalse nakatumise ohtu.

Nakkusohtlike (mõõduka ja kõrge riskiga) patsientide hooldus- ja raviprotseduurid tuleb jätta võimalusel viimaseks ning järgida kõrgendatud hügieeni- või isolatsiooninõudeid. Patsientide nakkusohtu ja vastavad hügieenimeetmed on kirjeldatud iga loomakliiniku peatükis eraldi.

Loomaga kokkupuutuv töötaja, üliõpilane ja loomaomanik peavad oskama looma käitumist õigesti tõlgendada – kas loom on hirmul, ärevuses või stressis, ning võib seetõttu olla agressiivne. Loomade põhjustatud vigastuste vältimiseks on võimalik piirata nende liikumist mehaaniliselt või medikamentoosselt (rahusti manustamine, tuimastus). Selleks peavad olema olemas sobivad ravimid ja vahendid: erinevas mõõdus suukorvid, hammustuskindlad kindad, päitsed, suulised, fikseerimispuur jms. Varustus peab olema hõlpsasti puhastatav. Veterinaartöötaja ei tohi lasta end mõjutada kliendi arusaamadest ega suhtumisest, mis võib takistada sobilike ettevaatusabinõude rakendamist, näiteks suukorvistamist.

Kui loom hammustas või kriimustas

• Pese haav kohe põhjalikult seebi ja veega.
• Käsitiivalise (nahkhiirlane) hammustuse või kriimustuse korral pese haava umbes 5 minutit ja kanna seejärel haavale virutsiidset antiseptikumi (nt joodpovidoon), pöördu arsti poole.
• Teavita juhtumist töö vahetut korraldajat või juhendajat.
• Kirjuta juhtumi kohta seletuskiri, võimalusel tee õnnetuskohast pilt ja saada see töökeskkonna peaspetsialistile või (ja) töökeskkonnavolinikule.
• Seletuskirja elektrooniline vorm on loomakliiniku patsiendihaldusprogrammis Provet (Provet/Failibaas/Tööohutus/Seletuse blankett), pabervorm on kliiniku töötajate puhkeruumis.
• Seletuse peavad kirjutama ka pealtnägijad.
• Uuri välja, kas loom oli marutaudi vastu vaktsineeritud.
• Kui ohver puutus kokku marutaudikahtlase loomaga, tuleb kindlasti
  • pöörduda Terviseameti link opens in new pageLõuna regionaalosakonna poole
  • teavitada Põllumajandus- ja Toiduametitlink opens in new page.

Pöördu esimesel võimalusel arsti poole, kui:

• hammustuskoht paikneb käel või liigese kohal;
• hammustuskoht paikneb proteesi või implantaadi kohal;
• hammustuskoht asub genitaalide piirkonnas;
• hammustuskoht on kõõlustupe kohal, nt randme või pahkluu piirkonnas;
• hammustus on põhjustanud suure koekahjustuse, nt sügava rebendi;
• hammustaja oli käsitiivaline ;
• tegemist on teetanuseohtliku haavaga.

Iga hammustuse (eriti kassihammustuse) korral tuleb arsti poole pöörduda, kui isikul on mõni järgmistest haigusseisunditest:

• immuunsüsteemi kahjustus (nt HIV/AIDS, transplantaadiga või keemiaravi patsient);
• krooniline turse hammustuse piirkonnas;
• eemaldatud põrn;
• maksahaigus, diabeet, luupus vm süsteemne haigus.

Viivitamata tuleb pöörduda arsti poole, kui valu hammustuse piirkonnas tugevneb, tekib turse, haavast eritub mäda, tekib palavik või lümfisõlmede turse. Arst otsustab, kas on vajalik antimikroobne ravi, vaktsineerimine teetanuse vastu või muude ravivõtete rakendamine (nt loputamine, puhastamine, õmblus).

Hädaabi kontaktandmed (arst, kiirabi, haigla) peavad olema kliinikus avalikus kohas nähtaval.

Teravate ja torkavate esemetega töötamisel on vigastuste tekkimise oht suur, kuid enamasti on vigastused lihtsalt välditavad.

Teravate ja torkavate esemetega töötamise juhised

• Nõelakatet ei tohi eemaldada suuga.
• Võimalusel väldi nõelakatte süstlale tagasi asetamist.
• Teravaid ja torkavaid esemeid ei tohi anda käest kätte.
• Teravaid ja torkavaid jäätmeid tekitanud isik vastutab ka nende ohutu kõrvaldamise eest.
• Teravad ja torkavad jäätmed kogutakse ja pakendatakse tekkekohas spetsiaalsesse konteinerisse.
• Teravate ja torkavate jäätmete konteiner peab olema kõikides ruumides, kus selliseid jäätmeid tekib.
• Teravaid ja torkavaid esemeid ei tohi ühest konteinerist teise ümber tõsta.
• Elusvaktsiinide süstimiseks, kehavedelike või kudede aspiratsiooniks kasutatud nõel tuleb panna jäätmekonteinerisse koos süstlaga. Muudel juhtudel võib enne konteinerisse panekut nõela süstlalt eemaldada, mida on kõige turvalisem teha nõelaeemaldusseadmega.
• Täitunud konteiner tuleb asendada uuega.
• Täitunud konteiner antakse üle jäätmekäitlusettevõttele.

Loomakliiniku statsionaaris viibivaid patsiente võib külastada kokkulepitud kellaaegadel. Külastajat ei jäeta protseduuri- või loomapidamisruumi üksi, teda saadab loomakliiniku töötaja. Kui statsionaaris olev loom ei ole nakkusohtlik ja tema kliiniline seisund seda võimaldab, viiakse loom külastajaga kohtumiseks vastuvõturuumi.

Külastajaid tuleb paluda võõraid loomi mitte puudutada. Lapsed peavad olema täiskasvanu valve all.

Isolaatorisse paigutatud loomade külastamine ei ole lubatud. Raviarsti eriloaga on erandina lubatud külastada isolaatoris olevat looma enne eutaneerimist.

Loomakliiniku ruumide üldise korra ja puhtuse eest vastutavad kõik töötajad ja praktikal olevad üliõpilased. Töökoht ja tööruumid tuleb hoida korras ja puhtana. Koristamist alustatakse puhtamatest ruumidest, liikudes mustemate alade suunas. Ruumis sees alustatakse kõrgemal asetsevatest ja puhtamatest pindadest, liikudes allapoole.

Puhastamine on nähtava mustuse/orgaanilise materjali mehaaniline eemaldamine, vee ja seebi või puhastusvahendiga küürimine. Desinfitseerimine on toiming, mille käigus kasutatakse spetsiaalseid keemilisi või muid puhastusmeetodeid, mis hävitavad patogeenid või pärsivad nende kasvu.

• Puhastamine on ülioluline. Kuna orgaaniline materjal vähendab desinfektsioonivahendite efektiivsust, siis on selle eelnev eemaldamine ülioluline. Eriti oluline on puhastamine patogeenide puhul, mis on resistentsed enamuse desinfektsioonivahendite suhtes . Mehaaniline puhastamine eemaldab need organismid pindadelt.
• Puhastatavaid ruume tuleb korralikult õhutada.
• Desinfitseerivate ainetega töötades tuleb kanda kaitseriietust, vajadusel ka IKV-d, nt pritsmete tekkimise ohu korral (mask, näokaitse, kaitseprillid, veekindel riietus ja jalatsid).
• Toote õigeks lahjendamiseks, kasutamiseks ja hävitamiseks tuleb järgida desinfitseerimisvahendite tootjajuhiseid.
• Puhastus- ja desinfitseerimisvahendite kasutusjuhised ja ohutuskaardid peavad olema töötajatele kättesaadavad.

Desomatid ja desovannid

Nakatunud haigete loomade ümbruses on põrand sageli haigustekitajatega/patogeeni(de)ga saastunud. Haigustekitajate leviku takistamiseks peavad kõik töötajad ja üliõpilased kasutama nende teel olevat desomatti/desovanni igal liikumiskorral. Desomatt on ette nähtud jalanõude talla ja külgede desinfitseerimiseks, desovann jalanõude kastmiseks, mistõttu eeldab veekindlaid jalanõusid.

Desovanni/desomati lahust tuleb vahetada iga päev või kohe, kui sinna on sattunud liigselt allapanu või muud mustust. See on kõigi kliiniku töötajate ja praktikal viibivate üliõpilaste kohus.

Pärast välisriigis viibimist ei ole Eestis lubatud farmi siseneda enne, kui Eestisse saabumisest on möödunud 48 tundi.

Farmivisiidile minnes peab kaasas olema:

· piisav arv isikukaitsevahendeid nii personalile kui ka üliõpilastele. Kui ühe väljasõidu raames külastatakse mitut farmi, tuleb kaasa võtta kaitseriietuse komplekt iga farmi jaoks.

· vajalikud proovivõtu-, desinfektsiooni- ja jäätmekäitlusvahendid, sh teravate esemete jaoks.

Farmivisiit valmistatakse ette vastavalt visiidi eesmärgile (k.a proovivõtt) ja viiakse end kurssi farmiloomade terviseseisundiga.

Üliõpilased

Praktikumide raames toimuvateks farmivisiitideks peab üliõpilasel olema olemas sobiv tööriietus (nimesildiga tunked või kombinesoon) ja kummijalanõud, soovi korral ka peakate. Farmivisiidele tulles peavad riided ja jalanõud olema puhtad. Ümberriietumine toimub farmis kohapeal või produktiivloomakliiniku hügieenisõlmes.

Juhised farmivisiitide kohta annab juhendaja praktikaeelse juhendamise käigus.

Farmi territooriumil

· Enne farmi sisenemist desinfitseerige kummikud.

· Peske käed ja tehke käte antiseptika. Vt punkt 2.1.1. Käte hügieen

· Pange selga kaasavõetud tööriietus/ühekordne kaitseriietus.

· Pange kätte kummikindad.

· Laudas läbiviidavate spetsiifiliste tööde bioturvalisuse juhised saate juhendajalt, õppejõult või loomaarstilt.

· Töö ajal ei tohi määrdunud (nt sõnnikuste) kätega puutuda suud ega näo piirkonda. Kui on vaja seda teha, võtke kindad käest ning asendage pärast uutega.

· Laudas töö lõpetanud, võtke kindad ära ning vajadusel pange kätte uued, et töövahendeid puhastada.

· Peske ja desinfitseerige kõik kasutatud töövahendid.

· Eemaldage määrdunud tööriided/ühekordne kaitseriietus, pange need selleks kaasavõetud kotti.

· Peske kummikud harjaga puhtaks ja seejärel desinfitseerige.

· Viimasena peske ja desinfitseerige käed.

· Bussi sisenemisel, kui puuduvad vahetusjalatsid ja/või kummikuid ei ole võimalik kohapeal pesta, katke kummikud kilesussidega, et vältida bussi saastumist.

Farmivisiitideks kasutatavates sõidukites peab olema piisav arv isikukaitsevahendeid nii personalile kui ka üliõpilastele, samuti kõik vajalikud desinfektsiooni- ja jäätmekäitlusvahendid, sh teravate esemete ja vajadusel nakkusohtlike jäätmete jaoks.

Farmi territooriumile lähenedes tuleb järgida kohalikke juhiseid ja reegleid farmi territooriumil liikumise ja sõiduki parkimise kohta. Kui üliõpilane kasutab farmivisiidil oma transpordivahendit, kehtivad samad reeglid. Täpsed juhised saab juhendajalt.

Transpordivahend koristatakse, puhastatakse ja vajadusel desinfitseeritakse iga visiidi järel. Vajadusel kasutatakse ühekordseid istmekatteid.

Hügieenisõlm on nn puhta ja musta tsooniga turvaala, kus valmistutakse loomakliinikusse või farmiväljasõidule minekuks ning kuhu pärast naastakse.

Puhtal alal paiknevad kapid ja väliriiete nagid, dušid ja tualettruum. Riietusruumis on riidekapid üliõpilastele isiklike riiete ja asjade hoidmiseks. Hügieenisõlme puhtal poolel välijalanõusid ei kanta.

Mustal alal on käte hügieenivahendid, jalanõude pesu- ja desinfitseerimisvahendid, puhaste jalanõude hoidikud ning määrdunud tööriiete konteinerid.

Enne farmivisiiti

• Sisenege õuealalt produktiivloomakliiniku hügieenisõlme puhta poole uksest.
• Võtke jalast välijalanõud, pange selleks ettenähtud alale ning liikuge edasi sokkides või puhaste vahetusjalanõudega (sussid).
• Jätke üleriided riietusruumi kappi või nagisse.
• Pange selga või võtke kaasa tööriietus ning -jalanõud.

Kui ühe väljasõidu raames külastatakse mitut farmi, tuleb kaasa võtta kaitseriietuse komplekt iga farmi jaoks (selle tagab juhendaja).

• Kummisaapad pange jalga vahetult enne väljumist.
• Väljuge puhta poole uksest või läbi riietusruumi.
• Kui olete väljasõiduks riietunud, oodake juhendajat kokkulepitud kohas.

Farmivisiidilt naastes

• Sisenege hügieenisõlme musta poole uksest.
• Puhastage, peske ja desinfitseerige kummikud.
• Pange pestud ja desinfitseeritud kummikud selleks ettenähtud hoidikule.
• Pange visiidi käigus määrdunud tööriided konteinerisse, need pestakse kliinikus.
• Kliinikupraktikal ning korduvaid farmivisiite vajavates õppeainetes osalevad üliõpilased saavad jätta tööriided praktilise õppe perioodiks kliiniku riietusruumi selleks ettenähtud ja märgistatud kohta. Pärast õppeperioodi lõppu viivad üliõpilased oma üleriided koju. Ühepäevasel visiidil viibinud üliõpilased võtavad kliinikus pestud tööriided ja jalanõud koju.
• Tehke käte hügieeniline pesu ja antiseptika selleks ettenähtud kohas.
• Väljuge hügieenisõlme puhta poole uksest.