Ohtlik kalade parasiit on paras suu­täis käsnale

29.12.2025

Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli teadlased on jõudnud põneva avastuseni. Meie jõgedes elav Mülleri jõekäsn (Ephydatia muelleri) vähendab oluliselt lõhilastele ohtlikku vohandilise neeruhaiguse tekitaja lõhe-limaeosliku (Tetracapsuloides bryosalmonae) spooride hulka vees. See viitab, et käsnad võivad looduses vähendada parasiidiga nakatumise riski kaladel.

Roheline jõekäsn majapidamispaberil
Mülleri jõekäsn Foto autor: Lilian Pukk

Käsnad (hõimkond Porifera) on tuntud kui looduslikud veepuhastajad. Nad filtreerivad suures koguses vett, eemaldavad sellest väikseid orgaanilisi osakesi ja aitavad seeläbi veekogud puhtamana hoida. Käsnadele sobivad toiduks võrdlemisi väikesed osakesed, läbimõõduga 0,5-70 mikromeetrit. Mülleri jõekäsna filtreeritavate osakeste suurus jääb vahemikku 2-20 mikromeetrit. Kuna lõhe-limaeosliku kaladest väljuvate spooride suurus (14-18 mikromeetrit) kattub käsna poolt filtreeritavate osakeste suurusega, otsustasid teadlased katsekeskkonnas testida, kas käsnad suudavad lõhe-limaeosliku spooride hulka vähendada.

Spooride hulga mõõtmiseks kasutati uudset keskkonna DNA (ingl. k environmental DNA, eDNA) meetodit. Lühiajalise katse tulemused olid üllatavad. Mülleri jõekäsnad vähendasid parasiidi spooride hulka ühe tunniga ligi 10 korda ning katse lõpuks, kuue tunni möödudes, oli parasiidi spooride hulk katsekeskkonnana kasutatavas ämbris 153 korda vähenenud. See näitab, et käsnad on katsetingimustes väga tõhusad elavad veepuhastid, kes võivad parasiitide arvukust ja levikut piirata.

Edasised uuringud looduslikes tingimustes on hädavajalikud, et selgitada käsnade mõju parasiidi arvukusele. Varasemad teadustööd on näidanud, et käsnast eraldatud DNA fragmendid peegeldavad käsna poolt söödud osakeste päritolu. Seega on võimalik, et käsna menüüd uurides saab kiiremini ja efektiivsemalt kaardistada jõed ja jõelõigud, kus parasiitide arvukus on kõrge ning ohustab kalade tervist.

Uuring ilmus Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli teadlaste kaasautorlusel ajakirjas Journal of Fish Diseases „Rapid Clearance of Tetracapsuloides bryosalmonae Spores by Freshwater Sponge Ephydatia muelleri: Potential Implications for Controlling Proliferative Kidney Disease in Salmonids“. Artikli autorid on Lauri Saks, Lilian Pukk, Siim Kahar, Magnus Lauringson ja Anti Vasemägi. 
 

Toimetaja

Triin Nõu

teaduskommunikatsiooni spetsialist

Rektori vastutusala

Turundus- ja kommunikatsiooniosakond

53585680

53585680

53585680

53585680

Lisateave

Lauri Saks

kalade parasitoloogia nooremteadur

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Vesiviljeluse õppetool