Erasmusega hobusekliinikusse: praktilised kogemused, rahvusvaheline meeskond ja poniklubi

Tartusse tõid nii soovitused kui varasemad head kogemused

Poolast pärit Alicja oli Eesti Maaülikooli hobusekliiniku tegemisi juba mõnda aega sotsiaalmeedias jälginud. Talle jäi silma kliiniku lähenemine õpetamisele ja tudengite kaasamisele ning see julgustas teda kolmeks kuuks Eestisse tulema.

„Sain siin palju nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi ning samal ajal kogesin kliinikus väga sõbralikku ja toetavat õhkkonda. See oli suurepärane kombinatsioon õppimisest, praktilisest kogemusest ja toreda meeskonna tundmaõppimisest,“ rääkis Alicja.

Leedust pärit Rugilė jaoks polnud Eesti Maaülikool uus koht – ta oli hobusekliinikus juba kaks aastat tagasi ning hea kogemus tõi ta tänavu tagasi. „Kuna mul oli esimesel korral suurepärane kogemus ja olin hobusekliiniku meeskonnaga ühendust hoidnud, otsustasin veel kord tagasi tulla,“ ütles ta.

Õppimine päris patsientide ja juhtumite kaudu

Praktika jooksul said tudengid kinnistada oma seniseid oskusi ning osaleda erinevate patsientide ravis. Rugilė sai rohkem kogemusi ortopeedia ja sisehaiguste valdkonnas, Zofia osales muu hulgas diagnostilistes protseduurides, ravis, anesteesias ja operatsioonidel.

„Eriti väärtuslik oli võimalus jälgida juhtumeid alates hetkest, mil hobune kliinikusse saabus, ning õppida, kuidas diagnostiliste leidude põhjal tehakse raviotsuseid,“ rääkis Zofia. „Kõige väärtuslikum oli võimalus kliiniku töös aktiivselt osaleda ja loomaarstidega juhtumeid arutada.“

Ka Slovakkiast pärit Lívia tõi esile just praktilise kogemuse ja meeskonda kaasamise. „Mul on hea meel, et saan osaleda tavapärastes protseduurides ning mind ei nähta ainult tudengi, vaid meeskonna osana.“

Rahvusvaheline meeskond ja poniklubi

Kliinikus veedetud aeg ei tähendanud ainult erialaste oskuste arendamist. Tudengid tõid korduvalt esile meeskonna toetuse ja valmisoleku oma teadmisi jagada. Zofia sõnul oli oluline ka see, et keelebarjäär ei takistanud kliiniku töös osalemist.

„Kuigi ma ei räägi eesti keelt, ei tundnud ma end kordagi kõrvalejäetuna. Kõik olid valmis inglise keelele üle minema, toimuvat selgitama või tõlkima, et saaksin juhtumeid jälgida ja olla osa meeskonnast,“ ütles Zofia.

Lívia üks meeldejäävamaid mälestusi on aga seotud kliinikusse sattunud poniga, kelle ümber tekkis tudengitel oma „poniklubi“. „Poni ühendas meid tudengeid poniklubiks ja näitas, et jõud tekib seal, kus sünnib meeskond,“ meenutas Lívia.

Alicja võtab oma Eestis veedetud aja kokku lihtsalt: „Olen kindel, et vaatan siin veedetud ajale tagasi suure naeratuse ja paljude heade mälestustega.“

Erasmus+ praktika hobusekliinikus annab välisüliõpilastele võimaluse täiendada erialaseid oskusi kliinilises keskkonnas, kuid tudengite kogemused näitavad, et sama oluliseks kujunevad inimesed, kellega koos õpitakse ja töötatakse.