Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi arengukava 2026–2035

Sissejuhatus

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut (EMÜ VL) vastutab veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse (sh vesiviljelus) ja toiduainete tehnoloogia valdkondades teadus-, arendus- ja õppetöö eest. 

Instituudi teadus-, arendus- ja õppetöö panustab valdavalt ülikooli fookusvaldkondadesse tervis ja toit, põllumajandus ning keskkond. 

Instituudi õppekavad on institutsionaalselt ja/või rahvusvaheliselt akrediteeritud, ning vastavad kaasaegsetele kvaliteedistandarditele ja tööturu vajadustele. Eesti- ja ingliskeelne veterinaarmeditsiini õppekava on akrediteeritud Euroopa Veterinaarõppeasutuste Assotsiatsiooni (EAEVE) poolt. Instituudi õppetoolide ja töörühmade uurimistöö katab tervikahela „farmist toidulauale“, lõimides loomade tervise ja heaolu, toiduohutuse, toidutehnoloogia, kestliku tootmise ning rahvatervise aspektid. 

Instituut haldab integreeritud veterinaarmeditsiini bakalaureuse- ja magistriõppekava, toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia ning loomakasvatuse bakalaureuse- ja magistriõppekavasid. VL vastutab ringbiomajanduse interdistsiplinaarse bakalaureuseõppekava ning veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse doktoriõppekava eest. Lisaks õpivad instituudi doktorandid ka põllumajandusteaduste doktoriõppekaval.

Instituudis on õppetoolidel põhinev struktuur. Iga õppetool seisab hea oma vastutusvaldkonna arengu eest, tagades teadus-, arendus- ja õppetöö kvaliteedi ning järelkasvu. 

Instituudi õppetoolid: 

Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetooli koosseisu kuuluvad Eesti Maaülikooli loomakliinik (väikeloomakliinik, hobusekliinik ja produktiivloomakliinik) ja Eesti Maaülikooli apteek. Õppe- ja teadustöö baasina on loomakasvatuse ja veterinaarmeditsiini erialade kasutuses Eerika Farm OÜ hallatav ja 2024 täielikult renoveeritud veisefarm Märjal. 

Eesti Maaülikooli Toiduinnovatsiooni tehnoloogiate infrastruktuur (TOIT), milles osaleb kaheksa partnerit, on instituudi juhtida. Taristu toetab rakendusuuringuid, tootearendust ning koostööd ettevõtlussektoriga. 

Perioodil 2026–2035 pööratakse senisest enam tähelepanu instituudi liikmeskonna arengu toetamisele, järelkasvu kindlustamisele, rahvusvahelistumisele ning koostöö süvendamisele ülikooli sees ja väliste partneritega. Arendatakse teadus- ja õppetöö taristut ning tugevdatakse instituudi positsiooni regionaalse ühtse tervise kompetentsikeskusena.

Instituudi strateegilised eesmärgid

Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituudi (VL) teadustegevuse eesmärk on luua uusi teadmisi instituudi vastutusvaldkondades, toetades sellega teaduspõhist kõrgharidust ning pakume lahendusi ühiskonnale olulistes küsimustes. VL kompetentsus ahelas farmist toidulauale ning võtmeroll „ühtne tervis“ kontseptsioonis lubab algatada ja tulemuslikult läbi viia erinevaid projekte teemadel, mis pakuvad nii rahvusvahelist huvi kui ka rakenduslikku väärtust ettevõtluskoostöö raames. Sellised ühiskonnale olulised valdkonnad nagu rahvatervise veterinaarsed aspektid, zoonoosid ning toiduohutus ja -kvaliteet, tervislik toit, toidu julgeolek ning inimeste ja loomade tervis ja heaolu on jätkuvalt VL teadustegevuse prioriteetideks, millega instituut otseselt panustab ülikooli eesmärkide elluviimisesse biomajanduse väärtusahelapõhiste uuringute arendamisel. VL pöörab erilist tähelepanu instituudi uurimisrühmade edukuse suurendamisele teadus-, arendus- ja rakendusprojektide taotlemisel. VL toetab noorteadlaste akadeemilist karjääri ja nende õpirännet. Oluline on laiendada doktoriõppe võimalusi ning toetada akadeemilise järelkasvu kujunemist ja kestlikkust, edendada instituudi sisest, riiklikku ja rahvusvahelist koostööd, arendada teadmussiirde tegevusi ja tugevdada arvamusliidri rolli ja suurendada nähtavust meedias ja avalikkuses, parandada teadusprojektide ettevalmistamise ja elluviimise tugiteenuseid (sh finants-, administratiivne ja juhtimistugi).

Instituudis toimuv õpe vastab ühiskonna vajadustele, on rahvusvaheline ja avatud. Instituut tagab oma üliõpilastele nüüdisaegse õpikeskkonna ning võimaluse omandada kvaliteetne haridus kõigil kolmel kõrgharidusastmel. Arendatakse õpikeskkonda ja taristut, renoveerides õppehooneid ning luues kaasaegseid ja paindliku kasutusega õpperuume. Uuendatakse digiplatvorme ja veebipõhiseid süsteeme ning parandatakse ligipääsu erialaspetsiifilisele õppevarustusele, simulaatoritele ja ajakohastele kliinilistele töövahenditele. Õppetöö korraldatakse paindlikult – loomakasvatuse ja toidutehnoloogia erialadel pakutakse päevaõppe kõrval ka sessioonõppe vormi. Lisaks ingliskeelsele veterinaarmeditsiini õppekavale arendatakse võõrkeelseid mooduleid ja õppekavasid ka toiduteaduse ja loomakasvatuse erialadel. Laiendatakse tugimeetmeid, et toetada üliõpilaste akadeemilist ja isiklikku arengut. Soodustatakse aktiivset üliõpilaste kaasatust, et tagada õppetöö järjepidevus ja kvaliteet. 

Instituudi õppekavade spetsiifilisust arvestades on oluline arendada üliõpilaste praktilisi oskusi, ning luua nende omandamiseks mitmekesised võimalused ülikooli praktikabaasides ning koostöö edendamise kaudu ettevõtete ja asutustega. Õppetöö tulemuslikkust tõstetakse selle tõhusa korraldamise abil, sealjuures on tähtis ajakohaste õppemeetodite kasutamine, õpikeskkonna pidev täiustamine ja eneseanalüüs õppekavade arendamisel. Pakkuda regulaarset pedagoogilist ja andragoogilist koolitust (koostöös ülikooliga). Õppekavad vastavad rahvusvahelisel akrediteerimisel esitatavatele nõuetele.

Instituut on tunnustatud koostööpartner, pakkudes avalikkusele teadmisi, kogemusi ja eestikeelset elukestvat õpet oma vastutusvaldkondades. Alates 2009. aastast korraldab instituut iga-aastast konverentsi “Terve loom ja tervislik toit”, toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool vastutab erialasektsiooni töö eest EMÜ rahvusvahelisel iga-aastasel konverentsil “Biomajandustehnoloogiad”. Instituut teeb riigile vajalikke uuringuid ning koostab ekspertarvamusi ja riskihinnanguid. Instituudi töötajad osalevad oma valdkonnaga seotud strateegiliste dokumentide väljatöötamisel ja õigusloomes ning on kaasatud erinevate institutsioonide ja erialaorganisatsioonide otsustuskogudesse ning töörühmadesse. Laiendatakse täiendusõppe, mikrokraadide ja pädevusprogrammide pakkumist, sh kolmandate riikide lõpetanutele. Uuendatakse ja arendatakse labori- ning nõustamis- ja konsultatsiooniteenuseid, et tõhustada teadustulemuste rakendamist praktikasse. Arendatakse kraadiõppejärgseid spetsialistiõppe ja praktikaprogramme võtmetähtsusega kliinilistes valdkondades ning ajakohastatakse kliinilist taristut. VL õppekavade ja teenuste nähtavuse suurendamiseks tehakse koostööd haridusasutustega ning korraldatakse õppe- ja teavitustegevusi. Instituut panustab ka oma tegevuse laiapõhjalisse kajastamisse meedias ning populariseerib teadust eestikeelsete artiklite kaudu.

Instituut kindlustab vajaliku töötajaskonna ja demokraatliku otsustamisprotsessi, tuginedes juhtide professionaalsusele, motiveeritusele ja vastutusele. Õppetoolide juhid, professorid ja vanemteadurid on oma valdkonna arvamusliidrid. Instituut arendab läbipaistvat, töötaja arengut soodustavat ja tulemuslikkust arvestavat personalipoliitikat, suurendades töötajate turvatunnet ja motivatsiooni. Instituut panustab olemasolevate traditsioonide järjepidevuse hoidmisele. 

Akadeemilise jätkusuutlikkuse ja järelkasvu tagamiseks suurendatakse doktorikraadiga töötajate osakaalu ning soodustatakse põlvkondade vahetust, kujundades seeläbi nooremat akadeemilist koosseisu. Arendatakse struktureeritud sisseelamisprogrammi, pakutakse võimalusi regulaarseks pedagoogiliseks koolituseks ning karjääriga seotud täiendusõppeks. Kujundatakse konkurentsivõimeline motivatsioonipakett, mis hõlmab töötasusid, hüvesid, vaimse heaolu tuge ja tunnustussüsteemi. Tugevdatakse sisekommunikatsiooni, suurendatakse teadlikkust organisatsiooni saavutustest ning väärtustatakse kolleegide panust. 

Instituut kaasajastab teadus- ja õppetöö ning kliinilise taristu, arvestades akrediteerimisele esitatavaid nõudeid. Instituudi laborid on avatud koostööpartneritele ühiskasutuseks. Renoveerimis- ja ehitustööd planeeritakse eesmärgiga koondada instituudi õppetoolid Zoomeedikumi ja Toidumajja maaülikooli linnakus. 

Taristu arendamise prioriteedid on: Zoomeedikumi renoveerimine ja juurdeehitused arvestades tänapäevaseid bioohutuse ja töökeskkonna nõudeid; kaasajastada toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia, ning vesiviljeluse valdkondade teadus- ja õppetöös kasutatav taristu; hajali asetsevad instituudi õppetoolid (söötmisteaduse õppetool, tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool) koondada Zoomeedikumi. Instituut tagab oma vastutusvaldkondade jätkusuutliku arengu, tehes selleks koostööd teiste teadus- ja arendusasutustega, valmistades ette interdistsiplinaarseid projektitaotlusi ning arendades õppe- ja teadustööks vajalikku taristut.