Oktoobri lõpus tähistas toiduteaduse ja toidutehnoloogia õppetool oma 65. juubelit konverentsiga „Minevikust tulevikku: kuidas tagada Eesti toidutootmise järjepidevus?“. Päeva jooksul käsitleti valdkonna päevakajalisi teemasid ja meenutati ka õppetooli kujunemislugu.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindaja tõi välja, et eestlased on head tooraine tootjad, kuid peaksime oma toorainet rohkem kohapeal väärindama. Eraldi tähelepanu pööras ta kriisidele ja riskidele, milleks valmistumine peaks alguse saama juba haridussüsteemis.
Hiljutised vilistlased ja praegused toiduteaduse tudengid jagasid mõtteid sellest, miks valida toiduainete tehnoloogia eriala ning mis põhjustel see ei ole noorte seas väga populaarne. Ühiselt tõdeti, et valdkond pakub väga mitmekesiseid karjäärivõimalusi ja stabiilset töökohta. Pärastlõunal rääkisid oma kogemustest toidutööstuse pikaajalised praktikud. Nende ettekanded avasid piima- ja lihatööstuse arengu viimase 30 aasta jooksul, pakkudes kuulajatele muuseas väärtuslikku ülevaadet kogu sektori muutustest ja väljakutsetest. Kuulajad said ülevaate teadustaristust TOIT ja räägiti ka riigi rollist toidutööstuse arengus.
Päeva lõpetas paneeldiskussioon järelkasvu tagamisest ja teadmussiirde tähtsusest Eesti toidusüsteemis. Ettevõtjate, ministeeriumi esindaja ja maaülikooli rektori vestlus keskendus teadlaste ja ettevõtjate koostöö tihendamisele ning sellele, kuidas tugevdada kogu toidu tootmise väärtusahelat.
Konverentsi üldine sõnum oli selge: toiduteadus ja toidutootmine on praeguses geopoliitilises olukorras strateegilise tähtsusega valdkonnad. Kui teadlased töötavad selle nimel, et meie toidulauale jõuaks tervislik ja ohutu toit, siis riigil ja ühiskonnal tervikuna on oluline roll kohaliku toidu eelistamise ja tarbimise toetamisel. Järelkasvu kindlustamiseks tuleb toidutehnoloogia olulisust ühiskonnas laiemalt teadvustada. Konverentsi salvestus on järelvaadatavlink opens in new page.
