Tulevikueriala, millest räägitakse veel liiga vähe

„Mind on alati keskkonnateemad huvitanud,“ räägib Eesti Maaülikooli esimese kursuse tudeng Andris. „Näeme ju ise ka, kuidas kliima muutub – talved on pikad, aga ei ole enam päriselt külmad, ja suved on teistsugused kui varem. Tundsin, et tahan sellest rohkem aru saada.“

Kuigi eriala nimi võib esialgu kõlada keeruliselt, ühendab ringbiomajandus väga praktilisi ja tulevikku vaatavaid teemasid: kuidas kasutada ressursse targemalt, vähendada raiskamist ning leida uusi võimalusi bioressursside kasutamiseks.

Õpe, mis seob kokku keskkonna, tehnoloogia ja päriselu

Andrise sõnul ei kujutanud ta enne õppima asumist täpselt ettegi, mida ringbiomajandus tähendab.

„Mind huvitas just see, kuidas bioressursid sinna pilti mahuvad,“ ütleb ta. „Praeguseks ütleksin, et see on kestlikkuse õpe – kuidas kasutada olemasolevaid ressursse võimalikult targalt ja võimalikult kaua.“

Õpingud ei piirdu ainult loengutega. Tudengid käivad ettevõtteid külastamas, laborites katseid tegemas ja näevad oma silmaga, kuidas erinevad kestlikud lahendused päriselt töötavad.

Üks eredamaid kogemusi oli Andrisele külastus Väätsa prügilasse: „Seal nägime biojäätmete vahel niinimetatud biolagunevaid kotte, mis tegelikult ei lagune üldse nii hästi, kui inimesed arvavad,“ meenutab ta. „Need lagunevad ainult ideaaltingimustes, aga päriselus neid ideaalseid tingimusi sageli ei olegi. Pärast seda ei ole ma ise enam biolagunevaid kotte üldse kasutanud,“ ütleb ta.

Andris tunnistab, et eriala nime kuuldes ei saa inimesed sageli päris täpselt aru, millega ringbiomajanduses tegeletakse.

„Kõikidele, kellele ma olen öelnud, et õpin ringbiomajandust, tuleb esimese asjana pähe sõna „prügionu“,“ naerab ta. „Aga tegelikult on see palju suurem pilt kui lihtsalt prügi.“

„See on kindlasti tulevikuteema“

Mida rohkem Andris ettevõtteid on külastanud ja valdkonnaga kokku puutunud, seda selgemaks on talle saanud, et ringbiomajandus ei ole nišiteema. See mõjutab juba praegu väga paljusid eluvaldkondi.

Andris on saanud käia ka praktikal A. Le Coqis, kus talle jäi eriti meelde, kui teadlikult ettevõtted tänapäeval ressursside kasutamisse suhtuvad.

„Kõik Eesti edukamad ettevõtted tegelevad ringmajandusega,“ sõnab ta. „Mida rohkem suudad ressursse ära kasutada, seda targem ja efektiivsem oled.“ Praegu mõtleb Andris veel, kas spetsialiseeruda rohkem metsanduse või põllumajanduse suunale. Teda paeluvad lahendused, kus materjalidest ja bioressurssidest suudetakse võimalikult palju väärtust välja võtta.

Maaülikooli mõnus ja vaba õhkkond

Lisaks erialale hindab Andris väga ka maaülikooli keskkonda ja kogukonnatunnet.

„Maaülikooli vaib on selline mõnus ja vaba,“ kirjeldab ta. „Õppejõud on vastutulelikud ja siin ei ole tunnet, et oleks rumalaid küsimusi.“

Tema sõnul on ülikool palju rohkemat kui ainult loengud ja eksamid. Tudengielu juurde kuuluvad ühised ettevõtmised, rabamatkad, grilliõhtud ja inimesed, kellega tekib päris kogukonnatunne.

„Ülikool on koht, kust sa võid väga häid sõpru leida,“ ütleb ta. Ka lähedased elavad tema õpingutele kaasa. Kõige rohkem rõõmustas õppima asumise üle vanaema: „Ta ütles mulle kohe, et tahab minu lõpetamise kolme aasta pärast ära näha.“

Neile, kes alles mõtlevad, mida edasi õppida, soovitab Andris mitte karta proovimist: „Kui natukenegi tundub, et see eriala kõnetab, siis proovi. Kui ei proovi, ei tea.“

Eesti Maaülikooli bakalaureuse- ja magistriõppesse saab kandideerida kuni  2. juuli kella 15-ni. Rohkem infot õppekavade ja sisseastumise kohta leiab: https://www.emu.ee/sisseastuminelink opens in new page.