Uus teadusprojekt uurib, kuidas keskkonda muutvad liigid mõjutavad haiguste levikut looduses

Kliimamuutused, invasiivsed võõrliigid ja haigused muudavad ökosüsteeme kiiremini kui kunagi varem. Vesiviljeluse õppetooli uus teadusprojekt keskendub ökosüsteemi inseneridele ehk liikidele, kelle elutegevus muudab oluliselt ümbritsevat elukeskkonda, luues või vähendades seeläbi teiste organismidele sobivaid elupaiku. Teadlaste uuringu keskmes on kolme ökosüsteemi inseneri avaldatav mõju: inimene, kobras ja kormoran.

Ökosüsteemi inseneride mõju keskkonnale ja elustikule on varasemalt uuritud, kuid seni on väga vähe teada, kuidas nad mõjutavad parasiitide, peremeesorganismide ja keskkonna vahelisi keerulisi suhteid. "Kuigi parasiite on maakeral vähemalt sama palju või isegi rohkem kui vabalt elavaid liike, ei ole meil piisavalt teadmisi, et usaldusväärselt hinnata parasiitide mõju meie ökosüsteemide toimimisele. Uus projekt aitab seda olulist teadmiste lünka täita,” ütles projekti üks põhitäitjaid, Eesti Maaülikooli kalade geneetika ja genoomika professor Anti Vasemägi. 

Projekti tulemused aitavad mõista, kuidas parasitism ja haigused kujundavad ökosüsteeme, andes olulise panuse looduskaitse, kalanduse ja haiguste ohjamise tasakaalustatud käsitlemiseks. ”Parasiitide varjatud mõju ökosüsteemide toimimisele ei ole ainult huvitav ja päevakajaline teadusprobleem, uued teadmised on asendamatud nii kalavarude majandamisel kui vee-elustiku kaitse planeerimisel. Eesti Teadusagentuuri poolt tihedas konkurentsis eraldatud rühmagrant kindlustab meie rahvusvahelisele uurimisgrupile viieaastase finantseeringu, et rakendada kõige kaasaegsemaid genoomika ja ökoloogia meetodeid maailmatasemel teadustööks,” lisas Eesti Maaülikooli vesiviljeluse professor Riho Gross.
 

Inimene kui kõige mõjukam ökosüsteemi insener

Inimene on vaieldamatult kõige võimekam ökosüsteemi insener ning tema mõju loodusele on kõige ulatuslikum. Eesti jõgedel on enam kui 900 inimtekkelist paisu ja rändetõket. Inimese tegevus, eriti hüdroelektrijaamade või veevõtuks mõeldud paisude rajamine sarnaneb kopra omaga, kuid selle mõju on märksa mastaapsem.

Paisudega kaasnevad muutused voolu- ja veetemperatuuri režiimis ning kalade rände takistamine. Lisaks tekivad paisutuse tagajärjel aeglase vooluga ja soojaveelised elupaigad, mis soodustavad kalaparasiitide arvukuse tõusu ja sellega kaasnevate haiguste levikut. Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli uurimisrühm on varasemalt uurinud paisude mõju vohandilise neeruhaiguse esinemisele Eesti forellil, mida põhjustab lõhe-neerueoslik (Tetracapsuloides bryosalmonae). Algava projekti üheks eesmärgiks on hinnata paisude mõju kalaparasiitidele üleeuroopalises mastaabis.
 

Kobras kui looduslik elukeskkonna kujundaja

Kobras on klassikaline ökosüsteemi insener, kes muudab oma tegevusega aktiivselt elukeskkonda, rajades tamme väikestele jõgedele ja ojadele. Hinnanguliselt on Eesti jõgedel üle 10 000 kopra poolt ehitatud tammi, mille tulemusel muutub vee vool aeglasemaks, toimub setete kogunemine ja veetemperatuuri tõus.

Need muutused loovad uusi elupaiku osadele liikidele, kuid võivad halvendada voolulembeliste liikide, näiteks lõhilaste, elukeskkonda. Eeldatavalt mõjutavad kopratammid ka temperatuurist sõltuvate kalaparasiitide arvukust, kuid seni pole nende mõju kalahaigustele uuritud.
 

Kormoranid ja toiduahela tasakaal

Kormorani asurkondade taastumine on looduskaitsealane edulugu, kuid nende üha kasvav asurkond, mis ulatub Eestis enam kui 40 000 pesitseva paarini, kujutab endast tõsist ohtu kalavarudele ja rannakalandusele. Läänemere piirkonnas on see muutunud oluliseks ökoloogiliseks ja majanduslikuks murekohaks.

Kormoranid mõjutavad ranniku- ja magevee ökosüsteeme mitmel viisil. Nad tarbivad märkimisväärse osa kalavarudest ja nende väljaheited pesitsuskolooniate läheduses rikastavad vett toitainetega, mis soodustab vetikate vohamist. Kormoranid on ka lõpp-peremeheks paljudele parasiitidele, kelle arvukus suureneb eeldatavalt koos kormoranide arvukuse kasvuga, tuues kaasa erinevate parasiit-haiguste sagenemise kaladel.

Näiteks paljud imiussid põhjustavad kalamaimude suremust ja silmakahjustusi ning seeläbi mõjutavad need parasiidid toiduahela toimimist. Kas kormoranide arvukuse kiire kasv põhjustab ka parasiitide sageduse tõusu kaladel, on üks paljudest küsimustest, millele uus projekt proovib vastust leida.
 

Rahvusvaheline uurimisrühm

Uurimisrühma kuuluvad Eesti Maaülikooli teadlased Anti Vasemägi, Magnus Lauringson, Lilian Pukk, Lauri Saks, Siim Kahar, Alfonso Diaz Suarez ja Oksana Burimski. Vastutav täitja on Riho Gross.

Projekti ”Parasitismi varjatud tagajärjed ökosüsteeme muutvatel liikidel – nähtamatud tegijad muutuvas maailmas” rahastab Eesti Teadusagentuur (PRG3078, 2026-2030).